Gerolsteini suurhertsoginna

„Gérolsteini suurhertsoginna” (originaalpealkiri La Grande-duchesse de Gérolstein) on Jacques Offen­bachi operett (opéra bouffe) kolmes vaatuses Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole. Üks helilooja paremaid ja säravamaid poliitilisi satiire, mis sisaldab suurepärast muusikat ja vaimukat dialoogi.

Saamisloost

Offenbachi karjääri kõrgpunkt oli 1860. aastate keskel, kui esietendusid tema populaarsed teosed La belle Hélène („Ilus Helena”, 1864) ja La Vie parisienne ("Pariisi elu", 1866). Nende edu alles kestis, kuid Offenbach kiirustas, et komponeerida Pariisi maailmanäituse avamiseks uus lõbus loo pealkirjaga „Gérolsteini suurhertsoginna”. Maestro ise aitas Meilhacil ja Halévyl viimistleda libretot. Lepiti ka kokku, et peaosa esitab kahes eelmises operetis säranud ja Pariisi operetipubliku lemmikuks tõusnud Hortense Schneider. Pealegi oskas Schneider suurepäraselt parodeerida Venemaa keisrinnat Katarina Suurt, keda peeti silmas suurhertsoginna prototüübina. Schneideriga sõlmiti leping, mille kohaselt sai operetiprimadonna erakordselt suure honorari – 4500 franki.

Esmaettekanne

Esietendus toimus 12. aprillil 1867 Pariisi Théâtre des Variétès. Rolle esitasid Hortense Schneider (Suurhertsoginna), José Dupuis (Fritz), Karl Knopp (Puck), Pierre-Eugène Grenier (Paul), Henri Couderc (Boum), Émilie Garait (Wanda) ja, Louis Baron (Grog). Dirigeeris Jacques Offen­bach.

Esietendus oli tohutult edukas. Esitati maailmanäituse ajal igal päeval täissaalile. Olnud läbi aegade Prantsusmaal äärmiselt populaarne ning püsinud operetilembelistes maades repertuaaris. Kohe väljatuleku aastal esitati Viinis, Philadelphias, kuus kuud järjest New Yorgis (Théâtre Français), Budapestis, Stockholmis, Kopenhaagenis, inglise keeles Londonis (Covent Garden) ja Berliinis. Melbourne’i jõudis „Hertsoginna” 1873 . aastal. Londoni Savoy Theatre uuslavastuseks 1897. aastal jätkus publikut 99 etenduseks.  Eestis pole seda operetti esitatud.

Osad

•         Suurhertsoginna (sopran)
•         Fritz (tenor), sõdur
•         Wanda (sopran), Fritzu mõrsja
•         kindral Boum (bariton)
•         prints Paul (tenot)
•         parun Puck (bass), Suurhertsoginna eestkostja, peaminister
•         parun Grog (bass), diplomaat
•         Népomuc (tenor), adjutant
•         Iza (sopran), pruutneitsi
•         Amélia (metsosopran), pruutneitsi
•         Olga (sopran), pruutneitsi
•         Charlotte (metsosopran), pruutneitsi

Opereti sisu

Tegevus toimub 1720. aastal väljamõeldud Gérolsteini suur­hertsogiriigis Saksamaal.

I vaatus

Peaminister parun Puck soovib, et tema poolt üles kasvatatud võluv, kuid tüütu 20-aastane suu­r­hertsoginna läheks mehele Steis-Stein-Steis-Laper-Bottmoll-Schorstenburgi kentsakale prints Paulile. Naisel on tegelikult silma vaid sõjaväelastele. Tema tähelepanu all on juba noor nekrut Fritz. Tolle südamedaam Wanda on omakorda pälvinud võimuka kindral Boumi soosingu. Parun Puck on rahulolematu, et hertsoginna ei kuuletu. Puck otsustab hertsogiriigi sõjaväe üle vaadata ja siis lõbusa sõja korraldada. Kuna hertsoginna üha rohkem Fritzusse kiindub, siis ülendab ta noormehe kiiresti kapraliks, siis seersandiks, edasi leitnandiks ja kapteniks.

II vaatus

Fritz võidab hõlpsasti lahingu, Tema armee suurtükiväel on kasutada vaenlase alistamiseks 300 tuhat hästi täidetud pudelit. Naastes „sõjaväljalt” ei varja hertsoginna oma vaimustust Fritzu suhtes Ta lubab noormehele mitmesuguseid uusi autasusid. Kuid Fritz lükkab Wanda armastust silmas pidades suurhertso­gin­na abieluettepaneku tagasi. Kättemaksuks ühineb suurhertsoginna kindral Boumi ja prints Pauli vandenõuga, mille eesmärgiks on Fritzust lahti saada ja ta mõrvata.

III vaatus

Fritzu kõrvaldamiseks on kõik ettevalmistused tehtud. Ootamatult muudab hertsoginna meelt, sest viha Fritzult korvi saamises on taandunud. Hertsoginna on leidnud uue silmarõõmu parun Grogi isikus. Kuid seegi seiklus lõppeb ebaõnnestumisega, sest selgub, et parunil on oma naisega neli last. Noor hertsoginna muutub leplikuks ja otsustab siiski oma kihlatu prints Pauli kasuks. Fritz võib sõjaväest lahkuda ja lõpuks abielluda Wandaga. Ta saab küla koolmeistri koha, ehkki on üsna kirjaoskamatu. Kindral Boum peab leppima oma senise vanapoisi seisusega. Parun Grog saadetakse turvaliselt koju oma naise ja nelja lapse juurde.

Peamised muusikalood

•        Fritzi laul kooriga „Allez, jeunes filles, dansez et tournez”
•        kindral Boumi laul kooriga „Et piff, paff, pouff”

•        Fritzu ja Wanda duett „Me voici, me voici!”
•        Koor „Portez armes”
•        Ansambel „Ils vont tous parti”
•        Fritzu rondo „En très bon order nous partimes”
•        Suurhertsoginna rondo „Ah! que j’aime les militaires”
•        Suurhertsoginna ja Fritzi duett „Ah! C’est un fameux”
•        Suurhertsoginna laul „Dites lyui qu’ on l’a reemstgue, distingue”
•        Suurhertsoginna ja Fritzi kuplee kooriga „Voici le sabre de mon père”
•        Ansambel kooriga „Bonne nuit”
•        Kindral Boumi, Pucki ja prints Pauli ballaad „Max était un soldat de fortune”
•        Ansambel „A cheval”
•        Suurhertsoginna ja Pauli duett „Il était un de mes aïeux”
•        Finaal „Altessa, me voilà!”