Harald Riipalu: erinevus redaktsioonide vahel

Harald Riipalu sündis Peterburi kubermangus Volossovo asunduses, kus ta isa August Riipalu oli samanimelise mõisa rentnik. Kui algas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]], alguses kolis ta pere Tartumaale Saare valda [[Kääpa jõgi|Kääpa jõe]] äärde Küti talusse. Küti taluTalu maad olid 44 [[hektar]]i suurused, millest enamik oli mets. Talul oli ka saun, kust Harald läks tihti pärast leili Kääpa jõkke suplema.<ref name="yGmtl" />

[[1920]]. aastal, pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu, alustas Harald kooliteed Saare valla Ruskavere külakoolis. Koolimaja asus Küti talust paari kilomeetri kaugusel. Koolis oli vaid üks õpetaja, kes andis kordamööda tunde kolmele klassile. Mälestuste järgi oli Harald hea õpilane.<ref name="ReferenceA" />

Suvel 1933 kutsuti Harald Reibach ajateenistusse Valga 3. Üksikusse Jalaväepataljoni. Juba samaSama aasta sügisel suunati ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Tondi sõjakooli]] aspirantide kursusele., kus Temasttemast sai reservohvitseride klassi kasvandik. Kursused lõpetas ta suuskur-jalgratturi erialal ja vabastati seejärel teenistusest.

Aga nädalNädal pärast reservi arvamist kutsuti ta uuesti teenistusse: aspirant-üleajateenija instruktorina Sõjakooli. Pärast aastast teenistust astus ta Sõjakooli ohvitseride klassi.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses tõusid pinged Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. Sõjaliselt oli eriti tähtis Narva rinne, kus Harald sel ajal teenis. Just sealt oli oodata Punaarmee rünnakuid. Sillapea positsioonil ja Narva jõe kaldal asunud raudbetoonpunkrid avati ja seati võitlusvalmis, laskeväli puhastati, tankitõrjemiinidja pandipaigaldati oma kohaletankitõrjemiinid. Nõukogude Liidu nõudmistele järeleandmine oli löök paljudele sõduritele.<ref name="Qmkqa" />