119 169
muudatust
P |
|||
Faktuuri all võib pidada silmas näiteks [[Partii (muusika)|partiide]] ehk häälte, [[tämber|tämbrite]], [[rütm (muusika)|rütmide]], [[artikulatsioon (muusika)|artikulatsioonide]], [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi.
Üheks tavalisemaks faktuuri mitmekesistamise võtteks on [[figuratsioon]]: rütmiline figuratsioon, harmooniline figuratsioon ja meloodiline figuratsioon.
Klassikalis-romantilises muusikatraditsioonis võrreldakse eelkõige [[polüfoonia|polüfoonilist]] ehk [[kontrapunkt]]ilist (häältel on iseseisev liikumissuund, rütmika, karakter) ning [[homofoonia|homofoonilist]] (hääled on allutatud ühtsele rütmile ja rõhutavad esmajoones [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] kulgu) faktuuritüüpi ja nende kahe [[sümbioos]]i –
Faktuuritüüpideks on ka näiteks [[monofoonia]] ehk ühehäälsus, [[heterofoonia]] (kas ”laiendatud ühehäälsusena”, mille puhul sama meloodiat esitatakse mitme esitaja poolt nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumistega või
Faktuuri kui kompleksset [[muusikaline parameeter|muusikalist parameetrit]] iseloomustavaks [[suurus]]eks on näiteks ’tihedus-hõredus’.
Faktuuriga tegelesid juba keskaja heliloojad ja muusikateoreetikud, kuid eriliselt hakati faktuurile tähelepanu pöörama 20. sajandi muusikas: tekkisid näiteks [[kiht (muusika)|paljukihilised]] faktuurid ([[Charles Ives]]i, [[György Ligeti]], [[Bernd Alois Zimmermann]]i muusikas).
Sõnal "faktuur" on
== Vaata ka ==
|