Erinevus lehekülje "Astronoomiline interferomeeter" redaktsioonide vahel

Teksti kohendatud ja lisatud sisulist osa.
P
(Teksti kohendatud ja lisatud sisulist osa.)
[[Pilt:Disc around the young star HD 163296.jpg|pisi|[[Euroopa Lõunaobservatoorium|ESO]] [[Very Large Telescope|VLT]] tegi esimese detailse pildi noore tähe ümber olevast kettast]]
'''Astronoomiline interferomeeter''' on teleskoopidest, peeglisegmentidest või raadioteleskoopidest koosnev kogum, mis koos töötavad ühe teleskoobina.<ref name="Interfero" /> Interferomeetriga saab [[interferomeetria]] abil teha kõrglahutusega pilte näiteks [[Täht (astronoomia)|tähtedest]], [[udukogu]]dest ja [[galaktika]]test. Pildi saamine toimub interferomeetrias arvutuslikult, lähtudest mitme teleskoobiga kogutud signaalide liitmisel tekkiva interferentspildi omadustest.
 
Teleskoopide asukohtade kõikvõimalikke omavahelisi lõike nimetatakse baasjoonteks. Interferomeetriat kasutades saab teoreetiliselt teha pilte nurklahutusvõimega, mis vastab kõige pikema baasjoonega pikkusega võrdse peegliläbimõõduga teleskoobi nurklahutusvõimele.
Interferomeetriat kasutades saab teoreetiliselt teha pilte, mille nurkresolutsioon on võrdne kogumi teleskoopide vahelise kaugusega. Interferomeetri peamiseks puuduseks on, et see ei kogu nii palju valgust kui suure teleskoobi peegel.
 
Interferomeetri peamisteks puudusteks on:
* see ei kogu nii palju valgust kui ühe pikimale baasjoonele vastava läbimõõduga teleskoobi peegel;
* vaatlusobjekti kohta saadakse infot ainult baasjoonte sihis;
* mõõtmistulemused on määratud kalibreerimisobjektide kvaliteediga.
 
==Viited==