Isikusamasus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Isikuline identiteet ylevaade.png|thumbpisi|Isikusamasuse ülevaade]]

[[Pilt:Tuvastamine ja isikusamasuse kontroll.png|thumbpisi|Tuvastamine ja isikusamasuse kontroll]]

Väitelise isikusamasuse puhul põhineb isiku esitatav identiteet isiku enda väitel ja puudub mehhanism kontrollimaks, kas väide ja tegelikkus langevad kokku. Põhiosa isikusamasuse kasutamisest toimub ühiskonnas väitelise isikusamasuse alusel. Oma igapäevaste tegevustega väidetakse nii otseselt kui ka kaudselt enda kuulumist teatud sotsiaalse(te)sse gruppi(desse) või väidetakse endal olevat volitusi mingite ressursside kasutamiseks. Näitkeks autoga sõitma minnes annab isik kaudselt mõista, et tal on olemas nii mootorsõiduki juhtimise kui ka tee kasutamise õigus. Väiteliseks isikutuvastamiseks võib pidada ka olukordi, kus ligipääs mingitele ressurssidele saadakse teadmisepõhiselt või vahendite omamisele baseeruvalt. Näiteks PIN-koodi teadmine või magnetkaardi kasutamine ruumi sisenemiseks.

Isiku tahteavalduse kinnitamine on (seaduste mõttes) protseduur, mis sisaldab nii [[Isikusamasuse kontrollimine|isikusamasuse kontrolli]] kui ka isiku soovi kinnitamist läbi isikule ainuomase jälje jätmise tema tahtevaldusele. Vanasti kasutati sellise siduva jälje fikseerimiseks näiteks veretilga või sõrmuse märgi jätmist. Tänapäevases ühiskonnas on selleks levinud protseduur nii allkirjastamine kui ka seadusega nõutud juhtudel kolmandate tehingu suhtes sõltumatute usaldusväärsete osapoolte kinnitused. Sellise kinnituse andjateks võivad olla nii pädevad riigiasutused (näiteks [http://www.ark.ee/atp Autoregistrikeskuse] esindaja autode ostmisel/müümisel) kui ka notarid (näiteks kinnisvara omandi ostu/müügi korral).

Igapäeva kasutuses tähendab isiku tahteavalduse kinnitamine ühe isiku soovi korral allkirjastamist ning mitme isiku puhul kasutatakse tihti mõistet lepe/ [[leping]]. Tavaliselt toimub isikutevaheliste lepete allkirjastamine (ehk lepingute sõlmimine) ilma kolmandate osapoolteta. Isikutevahelisi leppeid on võimalik sõlmida (ehk isikute tahet kinnitada) ka ilma seda kirjalikult fikseerimata (ehk allkirjastamata). Näiteks suulised lepped, pakkumiste ja arvete süsteem, elektroonilistes keskkondades sõlmitud „klikk“"klikk" lepped.

Digitaalne identiteet on identiteedi alamkategooria, mida kasutatakse elektroonilistes keskkondades (Internet või asutuste sisevõrgud) ehk digitaalne identiteet on objekti identiteet digitaalses keskkonnas. Objektideks digitaalses keskkonnas võivad olla nii inimesed kui ka mitteinimesed (''non-human actors''). Digitaalses keskkonnas on objekti ainuomaste tunnuste hulk võrreldes füüsilise keskkonnaga oluliselt piiratum: puudub võimalus vahetult kontrollida erinevaid unikaalseid tunnuseid, mis on tavaliselt isikuid eristavad (nägu, hääl, kõnemaneeri, kõnnakut, lõhna jms).

Digitaalsetes keskkondades on levinud sarnaselt füüsilise keskkonnaga erineva tõeväärtusega identiteedid: nii väitelised digitaalsed identiteedid kui ka tõestatud isikusamasus. Omaette alamliigina võib sotsiaalse identiteedi mõistest tulenevalt tuua välja ka virtuaalmaailmades loodud teisesed identiteedid, mida kasutatakse arvutimängudes jt [[virtuaalreaalsus|virtuaalreaalsustes]]tes ning kutsutakse ka avatariks. Sellised identiteedid ei pretendeerigi otsesele isikusamasusele, vaid on osa fantaasiamaailmast. Samas on sotsiaalses mõttes siiski tegemist identiteediga ka väljaspool virtuaalset maailma, sest sageli väljuvad tegevused ja kontaktid virtuaalmaailma raamest ning toimuvad otsekontaktid ja vahetu inimlik sotsiaalne lävimine sama grupikuuluvusega inimeste vahel.

Üldjuhul käsitletakse digitaalse identiteedi mõistet seoses isikusamasuse tagamisega digitaalses keskkonnas. Digitaalne identiteet ja isikusamasuse tagamine on tihedalt seotud mõistega [[autentimine]]. Autentimise raames veendutakse isiku vastavuses tema identiteedile (s.t et digitaalses keskkonnas tegutsev isik on tõesti see, kes ta väidab ennast olevat).

Sarnaselt füüsilise identiteediga jaguneb digitaalne identiteet väiteliseks ja tõestatud identiteediks. Väitelise identiteedi puhul toimub isikusamasuse kontroll kahe osapoole vahel. Üks osapool esitab enda identiteedi (väidab omavat teatud identiteeti) ning teine osapool kas aktsepteerib või ei aktsepteeri seda. Näiteks kui interneti jututoas väidab üks isik teisele, et ta nimi on Heli Kopter, siis põhineb see identiteet ainult isiku väitel ning teisel isikul puuduvad objektiivsed kriteeriumid esitatud väite kontrollimiseks. Suurem osa internetis leiduvast infost põhineb väitelisel identiteedil. Siia kuuluvad [[Foorum_Foorum (internet)|foorumid]], [[jutuuba|jututoad]], [[ajaveeb|ajaveebid]]id, [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustikud]] jms. Suurem osa personaliseeritud suhtlusest digitaalses keskkonnas toimub avataride all, mis tähendab, et isik ei kasuta reeglina oma tegelikku nime.