Gerda Wegener: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
P Korrastasin skripti abil viiteid
24. rida:
 
== Elulugu ==
Wegener, neiupõlvenimega Gerda Marie Fredrikke Gottlieb, sündis 15. märtsil 1886 väikeses külas [[Haderslev]]is [[Jüütimaa]]l [[Taani|Lõuna-Taanis]]. Konservatiivses perekonnas, isa [[vikaar]]i [[Ove Emil Gottlieb]] ([[1854]]-[[1909]]) ja ema [[Justine Østerberg]] ([[1850]]-[[1934]]) käe all üles kasvanud mässumeelne noor neiu teadis juba varakult, et kunst on tema kutsumus ning õppis pärast põhikooli lõpetamist kohaliku kunstiõpetaja Randers Tehnikakoolis ja maalija Viggo Simeseni käe all. Teismeliseeas õnnestus kunstnikul lahkuda väiksest külast Taani pealinna, [[Kopenhaagen]]isse. 1902. aastal asus ta oma kunstiande edasiseks arendamiseks õppima Kopenhaagenis asuvasse [[Taani Kuninglik Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kunstiakadeemia]] [[Taani Kuningliku Kunstiakadeemia naiste kolledž|naiste kolledžisse]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sigurd Schultz|URL=http://denstoredanske.dk/Dansk_Biografisk_Leksikon/Kunst_og_kultur/Billedkunst/Tegner/Gerda_Wegener|Pealkiri=Dansk Biografisk Leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
1904. aastal eksponeeris ta esimest korda avalikult oma töid [[Charlottenborgi kevadnäitus]]el. Elu pealinnas koos teiste kunstnike, näitlejate ja tantsijate seltskonnas inspireerisid Gerda ideid ja maalingulaadi, millega tema nais-figuurid olid selge kontuuriga stiliseeritud, pikad ja graatsilised ning pigem liikuvamad kui lihtsad passiivsed kujud. Varsti paistis ta hästi silma oma erilise stiiliga ning sai tunnustust nii ka oma aja kunstike seast. Taani kohaliku ajakirjanduse Politikeni peatoimetaja palkas ta ajalehe väljaannete illustreerijaks [[1908]] aastal. Hiljem esitas kunstnik veel sadu joonistusi ka teistele ajakirjadele, nagu näiteks Klods Hans ja Blæksprutten.<ref name=":0" />
36. rida:
Kiired ajad Pariisis tõid kunstniku paarile palju edu nii kuulsuses kui majanduslikult. Einar oli jätnud oma maalimistööd kõrvale ning hakkas olema rohkem abiks Gerda tellimuste täitmisel. Näiteks, aitas ta portree- ja maastikumaale lõpetada või oli koguni ise modelliks. Pariisi glamuurne elu ja modellitöö muutus Einarile saatuslikuks hetkel, mil ta avastas oma sisemise olemuse ja leidis sealt Lili Elbeni.<ref name=":0" />
 
Gerda Wegener oli Einari soovile vastutulelik ja hoolis temast väga. Muutused tõid kaasa paraku abielulahutuse, seda aga heas mõttes. Einar Wegener sai olla Lili Elben, kes jäi endiselt Gerdale truuks ja aitas naist edaspidi tema töödes. Gerda oli Einarile samuti toeks mehe transnaiseks muutumise perioodil.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Andrea Rygg Karberg|URL=http://issuu.com/arken_museum/docs/kataloguddrag_til_web_uk/25?e=5419715/31841860|Pealkiri=Gerda Wegener|Väljaanne=2015|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Väidetavalt, olid mõlemad omasooliste ihaldamise kalduvustega ning Gerda huvi naiste vastu on peegeldunud ka tema erootilistes illustratsioonides.
53. rida:
==="Ellen von Kohli portree"===
[[Fail:Ellen_von_Kohl.jpg|alt=|pisi|"Ellen von Kohli portree", Gerda Wegener]]
See töö kujutab [[Ellen von Kohl]]i mugavalt istumas näoga vaataja poole nagu mõnes renessansimaalil. Kompositsioon on monumentaalne. Naise figuur on taustalt esile toodud hele-tumedate toonide kontrasti ja paksu kontuurjoone abil. On aru saada et kunstnik pole süvenenud detailidesse sügavalt - taust on minimalistlik ja kleidi varjud pole selged. Ka kleidi pitsääred on veidi lohakalt kujutatud. Kuid maalil joonistatud pikad sõrmed tunduvad väga naiselikud ning näitavad naise elegantsust ja kõrgklassi. Gerda Wegeneri maalidel on kõigil üheks tunnuseks portreeritava silmad, mis on pooleldi avatud. Need poolkinnised silmad ja kergelt flirtiv pilk jätavad mulje transis olekust või mingist varjavast saladusest.<ref name=":1" />
 
Maali näidati avalikule publikule esimest korda [[Charlottenborg]]i ja [[vabanäitus]]tel [[1907]]. aastal, kuid Gerda sai vastukajana palju kriitikat eriti naturalismi ja realismi esindajate poolt ning ta tembeldati nii-öelda "alurahvakunsti vaenulikuks"<ref name=":1" />
89. rida:
* ''Le Livre des Vikings'' by [[Charles Guyot]] (1920 or 1924)
* ''Une Aventure d'Amour à Venise'' by [[Giacomo Casanova]]. Le Livre du Bibliophile. Georges Briffaut. Collection Le Livre du Bibliophile. Paris. 1927.
* ''Les Contes'' by [[La Fontaine]] (1928-19291928–1929).
* ''Contes de mon Père le Jars'' and ''Sur Talons rouges'' by Eric Allatini (1929)
* ''Fortunio'' by [[Théophile Gautier]] (1934)
97. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sigurd Schultz|URL=http://denstoredanske.dk/Dansk_Biografisk_Leksikon/Kunst_og_kultur/Billedkunst/Tegner/Gerda_Wegener|Pealkiri=Dansk Biografisk Leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Andrea Rygg Karberg|URL=http://issuu.com/arken_museum/docs/kataloguddrag_til_web_uk/25?e=5419715/31841860|Pealkiri=Gerda Wegener|Väljaanne=2015|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* ''Man into woman: an authentic record of a change of sex'' / Lili Elbe ; edited by Niels Hoyer [i.e. E. Harthern] ; translated from the German by H.J. Stenning ; introd. by Norman Haire. - London, Jarrold Publisher's, 1933 (Original Danish ed. published in 1931 under title: ''Fra mand til kvinde.'' Later edition: ''Man into woman: the first sex change, a portrait of Lili Elbe - the true and remarkable transformation of the painter Einar Wegener. -'' London, Blue Boat Books, 2004.
* ''Gerda Wegener'' / edited by Andrea Rygg Karberg ... [et al.]. - Denmark, Arken Museum of Modern Art, 2015.
 
== Välislingid ==