Francisco de Goya: erinevus redaktsioonide vahel

'''Francisco José de Goya y Lucientes''' ([[30. märts]] [[1746]] [[Fuendetodos]], [[Aragón]], [[Hispaania]] – [[16. aprill]] [[1828]] [[Bordeaux]], [[Prantsusmaa]]) oli [[Hispaania]] maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt, kelle maalid, joonistused ja gravüürid peegeldasid kaasaegseid murrangulisi sündmusi ning mõjutasid olulisi 19. ja 20. sajandi kunstnikke.

1763. aastal kolis Goya [[Itaalia|Itaaliasse]]sse, kus ta jätkas õpinguid, ning jõudis 1771. aastal [[Rooma]]. Sama aasta lõpul teenis esimese ametliku tasu freskode eest, mille järgmise kümne aasta jooksul teostas.<ref name="britannica.com">{{Netiviide|Autor=Enriqueta Harris-Frankfort|URL=https://www.britannica.com/biography/Francisco-Goya|Pealkiri=Francisco Goya|Väljaanne=ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1771. aastal sai avalikkusele tuntuks kunstniku esikteos "[[Hannibali minek üle Alpide|Hannibali minek üle Alpide"]], mis saadeti kandideerima ka kunstivõistlusele. Teos saavutas võistlusel teise koha.<ref name=":1" />

Lisaks mitmekülgse loojana alustas Goya 1774. aastal tööd karikaturistina. Tema esimeseks tasustatud tööks sai jahiseeria Santa Barbara kuningliku gobeläänitöökoja tellimusel. Uues temaatikas loobuti mütoloogiast ning keskenduti pigem maistele teemadele, mis inimesi kõnetaksid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=13}}</ref> Töö oli mahukas ja sisult keeruline, sest teosed olid eelnevalt kindlaks määratud, mis ei võimaldanud Goyal viljeleda originaalse sisu poole. Töödel olid kindlad mõõtmed vastavalt ruumile seinal. Taoliste karikatuuride alguses valmis töö plaanist miniatuurne visand, mis hiljem, kui see oli aktsepteeritud, maaliti üle värvielementide ja täiustustega.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=10}}</ref>

Kokkuvõtlikult valmis Goya käe all 63 karikaturistlikku teost peaaegu 16 aasta vältel.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Michael Levey|pealkiri=Rococo to Revolution|aasta=1966, 1977|koht=Singapore|kirjastus=C.S. Graphics Pte Ltd|lehekülg=212}}</ref> Tema karjäär õukonna kunstnikuna algas aastal 1775, kui kaasaegsed aristokraatsed ja igapäevaelu stseenid valmisid Mengsi soovituste mõjul, kellest sai pärast [[Tiepolo|Tieopolo]] surma konkurentsitult kunstidirektor Hispaania õukonnas. Goya varajastes karikatuurides on Mengsile iseloomulik lihtsus, mida [[Anton Raphael Mengs|Mengs]] ise Goya teostes innustada lootis. Hilisemad karikatuurid väljendavad iseloomulikumat stiili, mis on keskendunud välismaistele traditsioonidele ja on suuresti mõjutatud tema huvist Velázqueze loomingu vastu.<ref>{{Netiviide|Autor=Enriqueta Harris-Frankfort|URLname=https://www."britannica.com"/biography/Francisco-Goya|Pealkiri=Francisco Goya|Väljaanne=ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Karikatuurides lähtus ta iseloomulikest hispaaniapärastest nüanssidest, jättes kõrvale Madalmaadest tuntud loodusläheduse ja täpse kujutamise.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=4}}</ref>

[[Fail:Los Caprichos Ensayos (Trials) by Francisco Goya.jpg|pisi|343x343px|[[Ensayos_Ensayos (Goya)|Los Caprichos / Ensayos (Trials)]], 1799|alt=]]

1776. aastal valmis Goya menukas 80-osaline graafikaseeria "Kapriisid"("[[Los Caprichos]]"). Esimene trükk avaldati kunstniku poolt 1799. aastal täies mahus albumina ja avalikkust teavitati ajakirjas Diario de Madrid 6. veebruaril 1799. Goya tõi välja teadaandes, et seeria sisuline pool ei puuduta kedagi isiklikult, vaid pigem keskendub esteetilise ja poliitkorra propaganda suhtele. Seeria oli range ühiskonnakriitilise alatooniga ja põhjustas rohkelt kõneainet, kuna sisaldas ajastule omase sõjalise poliitkorra pilkamist ja kritiseerimist. Kogumik mõjutas rahvast oluliselt ja seetõttu eemaldati kohe müügilt. Tänu hispaania kuningale Carlos IV käsule pääses Goya [[Inkvisitsioon|inkvisitsiooniinkvisitsioon]]i käest<ref>{{Netiviide|Autor=Frank I. Heckes|URL=https://www.ngv.vic.gov.au/essay/goyas-caprichos/|Pealkiri=Goya's Caprichos|Väljaanne=NGV|Aeg=1978|Kasutatud=}}</ref>.

1780. aastal maalis ta teose “"[[Jeesuse ristilöömine|Kristuse ristilöömine]]”" ning selle teosega valiti ta San Fernando kunstiakadeemia liikmeks, sama asutuse, mis lükkas kunstniku varajases nooruses kaks korda tagasi. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid stiili omapärasus ja iseseisvus ei võimalda ühegi stiiliga teda lõplikult seostada. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust.<ref name=":1" />

Samal aastal, kui tema püüdlus taastada liberaalne valitsuskord luhtus, lahkus Goya vabatahtlikult Prantsusmaalt ning suundus Bordeaux’sse, kus ta elas ja töötas kuni elupäevade lõpuni. Leocadia Weiss, kes oli kunstniku kauge sugulane, hoolitses Goya eest tema Bordeaux' kodus, kui Bayeu suri. Ta veetis oma elu Goya Quinta del Sordo villas koos oma tütrega kuni 1824. aastani. Arvatakse, et naise ja kunstniku vahel võis olla romantiline suhe, kuid pigem jagasid nad sentimentaalset platoonilist suhet.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gassier, Pierre|pealkiri=Goya: A Biographical and Critical Study.|aasta=1955|koht=New York|kirjastus=Skira|lehekülg=103}}</ref> Goya suri 16. aprill 1828 Bordeaux's 82-aastasena insulti. Tänapäeval on suur osa tema teostest [[Madrid|Madridis]]is [[Prado muuseum|Prado muuseumis]]is. <ref>{{Raamatuviide|autor=Connell, Evan S|pealkiri=Francisco Goya: A Life|aasta=2004|koht=New York|kirjastus=Counterpoint|lehekülg=235}}</ref><gallery mode="packed">