Erinevus lehekülje "Villtakjas" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Pywikibot 3.0-dev)
P
 
==Levik==
Villtakjas kasvab [[pärismaine elustik|pärismaisena]] [[Euroopa]] mandriosas ja [[Väike-Aasia]]s. [[Eesti]]s on ta tavaline. Villtakjas on Eesti levinuim takjaliik, mis<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Arctium_tomentosum.html|pealkiri=Arctium tomentosum — villtakjas|väljaanne=Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>, kasvab hoonete ümbruses, teeservas, varemetes, prahipaikadel, jõekallastel ja mujal. Eelistab huumuselist, savikat, niisket pinnast.
 
==Kirjeldus==
 
Takjal on suured (25...30 cm) munajad kuni kolmnurksed [[lihtleht|lihtlehed]], tugeva punaka rootsuga, krobelised ja lainja servaga. Leht on tömbitipuline, leheserv ogajate hammastega. Pealt on leht roheline, alt viltjas.
VilttakjaVilltakja lehed on jämedamattugevamat sorti.
 
[[Õis|Õied]] moodustavad keraja 2...3 cm läbimõõduga korvõisiku. Lillakas väikestest lehekestest koosnev üldkatis on üleni kaetud rohke valge võrkvillaga. Üldkatise lehekestel on haakjad konksud, mis näiteks loomade külge kinnitudes aitavad kaasa taime levimisele. [[Kahesuguline õis|Kahesugulised õied]] on purpurpunased. Õitseb peamiselt juulis ja augustis ning on putuktolmleja.
 
Takjas paljuneb seemnetega, mis valmivad teisel aastal alates augustist. Seemnised on äraspidi koonilised, pruunikad heleda-tumeda laigulised, pikiribidega; pikkus 5...6 mm, laius kuni 3 mm. Üks taim võib anda kuni 24 000 seemet.
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
 
== Viited ==