Üldlevilalt on salutakjas Eurosiber areaaliga. Eestis jõuab levila kirdepiirile. Esmakordselt leitud 19. sajandil, ent algselt valesti määratud. Uuemal ajal taastaasavastas avastassalutakja [[Tõnu Ploompuu]] salutakja 1994. aastal Suur-Pakri saarelt. Hiljem on salutakjat leitud mitmelt poolt Lääne-Eesti mandriosast. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Arctium_nemorosum.html|pealkiri=Arctium nemorosum — salutakjas|väljaanne=Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Kuulub kaitstavate taimeliikide teise kategooriasse. Liikide ohustatuse hindamisel pälvinud staatuse "väljasuremisohus", kuna populatsioonid on väikesed ja pigem ajutised. Samas võib kahtlustada ka taime vähest tuntust.
