Erinevus lehekülje "Eesti Naine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(two repeated words (booster))
P
Toimetus asus Tartus karskusliidu majas Jakobi 8. Hiljem oli ajakirja koduks sel samal tänaval, Jakobi 12 kaks väikest ruumi. Elli Aaslava meenutab: "Meil oli kaks väikest ruumi. Üks oli Mäelo kabinet, teine toimetuse tuba. Enamik töötas kodus, ainult Helmi Mäelo toimetuses. Käis tõsine töötegemine, ainult sünnipäevadel sooviti õnne." Naiskaastöölisi oli kuni 1930. aastani vähemalt 22. Ehk pea pooled sel perioodil eri ajakirjandusväljaannetele kaastööd teinud naised olid seotud Eesti Naisega.<ref>Maret Mälk. "Naisajakirjanikud ja -kaastöölised 1861.1930", bakalaureuse töö, Tartu Ülikool, ajakirjandusosakond. Tartu 1999.</ref>
 
Kuigi majanduslikult oli varemgi ajakirjal raske olnud, anti 1937. aasta jõulunumbris teada, et vähendatakse lehekülgede arvu. Ära jäid lastelisa Väikeste Sõber ning mustri- ja lõikeleht. 1938. aasta augustis tuli teada, et ajakiri hakkab ilmuma vaid 10 korda aastas. Pärast 1940. aastal, pärastaasta suvepuhkust, ENEesti Naine enam ei ilmunud.
 
=== [[Nõukogude Naine]] ===
Kui ajakiri Eesti Naise nime all 1945. aasta märtsis jälle ilmuma hakkas, ei leidnud sealt sõnagi vahepealsest viieaastasest pausist. Esimest sõjajärgset ajakirja trükiti tiraažis 20 000. Nende aastate kangelane oli töö – rekordid, plaaniületused. Eesrindlikud naistöötajad tehastes, tööpinkide, õmblusmasinate taga, fotod sõnnikuveolt, kevadkülvilt.
 
1947. aastal anti toimetusele ruumid Tallinna vanalinnas praeguse Maiasmoka kohvikohviku kohale teisele korrusele. 1952. aastast sai ajakirja nimeks [[Nõukogude Naine]] ning samal aastal koliti Rataskaevu 2. 1960ndal1960. aastal sai uueks aadressiks Pikk 73.
 
Viiekümnendatel kuulusid toimetuse kolleegiumisse [[Aino Bach]], [[Debora Vaarandi]], Viivi Härmaste, H. Johanson, I. Jürna, [[Olga Lauristin]]. Tiraaž kasvas 40 000-50 000ni.
 
1972. aastal valmis Tallinnas Pärnu maanteel [[Ajakirjandusmaja]], kus Eesti Naise toimetus sai oma käsutusse kuus ruumi. Igas kabinetis oli üks sein maast laeni mustade vineerustega seinakappide päralt. Peatoimetaja kabineti kappides seisid ajakirja ilmunud aastakäikude köited. Puudu oli ennesõjaaegne periood, mida püüti antikvariaatidest kokku osta. 1989. aasta jaanuarist kannab ajakiri jälle Eesti Naise nime.
 
=== Taasiseseisvumine ===
1994. aastal müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] ajakirja Eesti Naine mitmevoorulise pakkumise kaudu aktsiaseltsile Eesti Päevaleht. 1997. aastal kolis toimetus Ajakirjandusmajast Tartu maanteele eestiaegsesse renoveeritud kortermajja. 2000. aastal koliti Maakri 23 vastvalminud büromajjabüroomajja, sealt 2013. aastal suvel Kalamajja Niine 13 ning 2018. aasta detsembris Narva maantee 13 Ekspress Meedia majja.
 
==Viited==
==Välislingid==
*[http://www.eestinaine.ee/index.php Eesti Naise koduleht]
*[[Monica Raud]]: [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8374 "Oodatud ja omanäoline"], Eesti Naine, aprill 2004
*[[Andri Maimets]]:. [http://www.postimees.ee/070504/esileht/meedia/133560.php Ajakiri Eesti Naine tähistab oma 80. sünnipäeva], postimees.ee, 7. mai 2004
*[[Heidi Kurvinen]]:. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=417:perestroika-ja-soorollid-ajakirjas-n-ukogude-naine&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3201 Perestroika ja soorollid ajakirjas Nõukogude Naine], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 4. aprill 2008
* [http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/XEesti+Naine&searchscope=1&SORT=D/XEesti+Naine&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=Eesti+Naine/1%2C653%2C653%2CB/frameset&FF=XEesti+Naine&searchscope=1&SORT=D&7%2C7%2C Kirje Eesti Naise kohta raamatukogude e-kataloogis ESTER – Tartu]
 
125 964

muudatust