Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Parimaks dateerimisvahendiks on nende [[keraamika]]. Kuna nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat – üle [[Küklaadid]]e [[Egiptus]]e [[Vana riik|Vanasse riiki]], vaske tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thira vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaikasid.

Termin "minoiline" viitab müütilisele [[Knossos]]e kuningale [[Minos]]ele. Pole selge, kes selle termini esimest korda kasutusele võttis. Tavaliselt arvatakse, et termini lõi kultuuri avastanud arheoloog [[Arthur Evans]] (1851–1941) ise. Ta avastas Knossoses suure paleekompleksi, mida seostas mütoloogilise labürindi ja kuningas Minosega.<ref name="TfN3D" /> Siiski kasutas [[Karl Hoeck]] terminit ''Das Minoische Kreta'' juba aastal [[1825]] oma suurteose ''"Kreta''" teises köites.<ref name="eFr3e" /> Teadaolevalt on see ka esimene kord, kus Kreeta ajaloo vanimat perioodi kirjeldatakse sellise sõnaga. On äärmiselt tõenäoline, et Evans oli seda raamatut lugenud, ja seega ta ilmselt lihtsalt jätkas omaenda leidude kirjeldamisel selle termini kasutamist.<ref name="mhFyB" /> Evans ise ütles termini kasutuselevõtu kohta nii:{{tsitaat3|Vana Kreeta tsivilisatsiooni kui terviku puhul olen ma teinud ettepaneku – ja nii selle kui ka teiste riikide arheoloogid on seda ettepanekut üldiselt aktsepteerinud – kasutada selle kohta terminit "minoiline".|<ref name="uD0tE" />}}

Evans ei väida, nagu oleks ta selle termini leiutanud, tema on soovitanud seda terminit kasutada. Hoecki teoses on selle terminiga kirjeldatud Kreeta ajaloo mütoloogilist perioodi. Tal ei olnud aimugi, et selle perioodi kohta võiks olla ka arheoloogilist materjali. Evansi aastal 1931 tehtud väidet, et seda terminit enne teda ei kasutatud, on oma uuringutes vaidlustanud nii Karadimas kui ka Momigliano. Lisaks Hoeckile kasutas seda terminit veel [[Arthur Milchhöfer]] aastal 1883.<ref>Arthur Milchhöfer, Die Anfänge der Kunst in Griechenland, Brockhaus, Leipzig 1883, lk 128.</ref> Arheoloogilises kontekstis võib Evansi väidet aga tõeseks pidada. Kuna tema selle kultuuri avastas ja nii ei olnud seda terminit kultuuri kohta varem kasutada võimalik, siis võib teda selle arheoloogilise termini loojaks ka pidada.

Samuti on Kreetaga seotud müüt [[Zeus]]i sünnist Kreetal asuval [[Ida mägi|Ida mäel]] või siis, teise loo kohaselt Dikti mäel. On arvatud, et lugu Zeusi ja Kronose vahelisest võimuvõitlusest kajastab [[tume ajajärk|tumedasse ajajärku]] jäänud verist usunditevahelist konflikti ja usuvahetust, mis lõppes Zeusi kummardajate võiduga.<ref name="fgM3S" /> Vähem tuntud müüdi kohaselt olevat Zeus ka Kreetal surnud; tema haud asuvat [[Juktas]]e mäel, kus asub minose kultuuri tempel.<ref>Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk 34.</ref>

Hiljuti on leitud kivist tööriistu, mis tõendavad, et inimesed (kas siis mõned väljasurnud [[Hominini]] triibuse esindajad või varajane [[inimene]] ise) jõudsid [[Kreeta]]le 130 000 aastat tagasi. Viimase viibimine Kreetale on siiski tõendatav alles viimase 10 000 – 12 000 aasta jooksul.<ref name="woUnu" /><ref name="sIOQo" />

Tähtsamad Minose kultuuri arheoloogilised leiukohad on:

Mitte kõik kasvatatavad taimed ei olnud otsese majandusliku tähtsusega. Kunstiteostel näidatakse tihti [[liilia]]te korjamist või väljasõite rohelusse. Ühel Knossosest leitud freskol on näiteks kujutatud naiste gruppi, kes vaatavad pildi vasakule küljele, taustaks on aga puudetukk. Mõnede õpetlaste arvamuse kohaseltarvates on tegemist lõikuspühadega ehk siis mulla jätkuva viljakuse austamiseks mõeldud pidustustega. Paleelisest ajast on ka leitud "Viljalõikajate vaas", kus on kujutatud põllumajanduslikke stseene. See on munakujuline ''rhyton'' ehk valamisnõu, millel on kujutatud hanerivis kõndivat 27 meest, igaüks neist kannab [[kõblas]]t. See näitab, et põllumajandus oli toona oluline kunstimotiiv.<ref>[http://odysseus.culture.gr/h/4/eh430.jsp?obj_id=7893 The Harvester Vase]</ref>

Palju vaidlusi on põhjustanud paleekompleksidest leitud poed või laod. nii näiteks on Phaistose teise lossi lääneosast leitud terve rida ruume, mida peetakse poodide kompleksiks. Sealsetest ladudest on leitud hulgaliselt purke, anumaid ja kannusid, mis viitavad sellele, et tegemist oli olulise põllumajandussaaduste ümberjagamise kohaga. Sellele on pakutud mitut seletust, sealhulgas ka mudelit, mille järgi kuulusid kõik põllumajandussaadused ja käsitööliste toodang lossile, kust neid siis rahvale jälle laiali jagati. Sellistest suurematest leiupaikadest nagu Knossos, kus linnad olid omandanud märkimisväärsed mõõtmed, võib leida tõendeid elanikkonna spetsialiseerumise kohta, sealhulgas ka meistrite töötube. Kato Zakrose lossikompleksi juures olid näiteks töötoad kujundatud palee osaks.<ref name="qO3Ow" /> Taolised tõendid kinnitavad teooriat, et Minose kultuuri lossisüsteem kujunes välja põllumajanduse intensiivistumise tagajärjena, kus suured põllumajandusliku toodangu ülejäägid võimaldasid ülal pidada suurt administraatorite, käsitöömeistrite ja usutegelaste kihti. Losside juures asuvad arvukad elu- ja magamisruumid tõendavad, et neis elas suur hulk inimesi, kes ei pidanud rasket igapäevatööd tegema.

Esimesed tööriistad olid seal valmistatud kas puust või luust ja need kinnitati käepidemete külge nahast rihmadega. Pronksiajal võeti kasutusele [[pronks]]ist tööriistad, ent käepidemed valmistati ikka puidust. Kuna nende kinnitusavad olid ümarad, siispöörlesid taolised tööriistad pöörlesid käepideme ümber. Hiljem leiutasid minoslased ovaalsed kinnitusavad ja võtsid kaustusele ovaalse kujundusega käepidemed, mis tegi pöörlemisele lõpu.<ref name="Hood" /> Vaatamata metallist tööriistade kasutuselevõtule olid nendega paralleelselt kasutusel ka kivist tööriistad.<ref name="e93e3" />

Mükeene perioodil vahetas [[lineaarkiri B]] lineaarkirja A välja. Lineaarkiri B on arhailises kreeka keeles ja selle dešifreeris aastal 1952 [[Michael Ventris]], ent varasemate kirjatahvlite sisu on jäänud mõistatuseks.<ref name="jUNyG" /> Valdav enamusenamik leitud tahvleid on lineaarkirjas B, olles kas kaupade või ressursside nimestikud. Leitud on ka kultusesemeid, millel on kultusliku sisuga tekste. Kuna enamik kirjasidkirju on majandusalase sisuga ja muid teemasid ei käsitleta, siis on minose keele rekonstrueerimine äärmiselt raske. Lineaarkiri B kasutab 80% ulatuses samu märke mis lineaarkiri A.<ref name="IURHb" />

Minoslaste usund näib olevat austanud põhiliselt jumalannasid ja nende kultuuri aluseks oli matriarhaalne religioon. Professor Nanno Marinatos on öelnud: "Kreeta jumalate hierarhiat ja omavahelisi suhteid on raske lahti mõtestada, kui kasutada on üksnes kujutised". Ta eitab ka varasemaid minoslaste religiooni primitiivsena kujutavaid väiteid, öeldes: "Tegemist oli keeruka ja linnastunud lossikompleksidele keskenduva kultuuriga, mida iseloomustas kompleksne sotsiaalne hierarhia. Viljakussümbolid ei omanud seal olulisemat kohta, kui ükskõik millises mineviku või tänapäeva religioonis; selle osadeks olid ka sooline identiteet, üleminekuriitused ja surm. On mõistlik eeldada, et see sarnanes nii ühiskonnakorralduselt kui ka riitustelt, tõenäoliselt isegi mütoloogialt analoogseteleanaloogsete Lähis-Ida lossikompleksidega kultuuridega".<ref name="0eKmr" /> Kuigi on tõendeid ka meessoost jumalate olemasolu kohta, on jumalannade kujutised siiski palju levinumad. Kuigi mõned kujutatud naised võivad olla ka kummardajaid ja preestrinnasid, aga mitte jumalused, on leitud mitmeid pilte, kus tegemist on ilmselt jumalannadega. Kujutistel on viljakuse emajumalanna, loomade emand, linnade, kodukolde ja lõikuse kaitsejumalannad, allilma emand ja neid on veelgi. Neid esindavad sageli linnud, moonid ja maod, vahel on neil ka peas raskesti identifitseeritava looma kujutis.

Sarnaselt teiste pronksiaja leidudega sisaldavad ka matusepaigad perioodi kohta ohtralt arheoloogilist informatsiooni. Varasemal perioodil maeti surnud tihti koobastesse; hiljem võeti kasutusele kuppelhauad. Osad viimastest olid ehitatud tasasele maale, osad aga osaliselt künkanõlvadesse kaevatud. Enamik neist olid ümmarguse põhiplaaniga, kuigi haruldased ei olnud ka nelinurkse põhiplaaniga kuppelhauad. Suurima leitud kuppelhaua diameetriks on 13 meetrit. Kuna haudadel on säilinud ainult alumine osa, ei või nende kõrguse kohta midagi kindlat väita.<ref name="minoan" /> Uuspaleelise ajastu lõpuks olid Minose kultuuris valdavad kaks üldisemat matusetüüpi, ümarhauad Lõuna-Kreetal ja haudmajad saare põhja- ning idaosas. Paljud minose surmakultuuri jooned ei lase end siiski nii lihtsalt jagada. Üldiselt oli levinum laibamatus, krematsioon oli haruldasem.<ref name="Hood" /> Üldiselt oli Minose kultuuris suundumus üksikmatustele, ent on ka märkimisväärseid erandeid. Nende seas on ka Chrysolakkose kompleks Mallias, mis asub sealse kalmetekompleksi keskel, mis võis olla matusetalituste läbiviimise paik või siis mõne märkimisväärse perekonna hauakamber.

Vanemate losside rekonstrueerimisel kasutatakse sageli pareminirohkem tuntud ja uuemate losside eeskujusid, ent see tava võib varjata olulisi funktsionaalseid erinevusi. Enamik vanematest lossidest olid vaid ühe korrusega ja neil ei olnud pidulikke fassaade. Need olid U-kujulised hooned, millel oli suur sisehoov, ja üldiselt olid need ka hilisematest lossidest väiksemad.<ref name="Theseus" />

Hilisemad lossid olid tüüpiliselt mitmekorruselised hooned. Läänefassaadid olid valmistatud tahutud liivakiviplokkidest. Neist kõige paremini tuntudtuntuim on Knossoses asunud loss. Teised uuemad ehituslikud tavad oleks poodide ja ladude olemasolu, hoone põhja-lõuna suunalinelõunasuunaline orienteeritus, minose stiilis saalide süsteem, sammastega saali olemasolu, läänepoolne hoov ja sildadega uksed hoone sissepääsude juures. Varasemale lossiarhitektuurile oli omane "ruut ruudus" ehitusstiil, hilisemale lossiarhitektuurile oli aga omane suurem liigendatus ja koridoride kasutamine.<ref name="Peziozi" />

Kreetal on ka välja kaevatud mitmeid hoonekomplekse, mida nimetatakse villadeks. Neil ehitistel on mitmeid ühiseid tunnusjooni uuspaleelise perioodi kesksete lossikompleksidega (nii on neil silmapaistev läänefassaad, laoruumid ja minose stiilis saal). Need jooned võivad osutada sellele, et villad täitsid samasuguseid funktsioone, võis siisvõi ka sellele, et nende elanikud olid losside ehitusega tuttavad. Need villad on sageli rikkalikult kaunistatud. Villade juures asusid töötoad, laoruumid, kultuspaigad; samuti ka mitmekorruselised elamispinnad.<ref name="minoan" />

Kuna puit ja tekstiil on aja jooksul kõdunenud ja hävinud, siis on minose kunsti kõige paremini säilinud ja seega ka kõige kergemini uuritavad vormid selle [[keraamika]], lossikompleksides asuvad [[fresko]]d, nikerdatud kivid ja hoolega välja lõigatud kivist [[pitsat]]id. Peamiseks Minose kultuuri kunstivormiks tunduvad olevat olnud freskod. Minoslased on valmistanud ka kivist (põhiliselt [[steatiit|steatiidist]]) reljeefsete mustritega anumaid.<ref name="Estbest" />

Pitsatite kasutamine jõudis Kreetale kas Egiptusest või siis Babülonist. Pitsatite kasutamine hauapanustena viitab sellele, et nendega märgiti ära omanikule isiklikult kuulunud esemeid.<ref name="4TfAX" />

Kivide nikerdamise tehnoloogia arenes välja eelpaleelisel perioodil. Sealjuures kasutati algselt pehmemaid materjale [[serpentiin]]i, [[Süüria]]st toodud [[steatiit]]i ja lisaks veel ka [[vandel|vandlit]] ja luid. Varasematel pitsatitel kujutati valdavalt loomi, harvem ka inimesi. Lisaks olid neil kasutusel ka Kreeta hieroglüüfid. Levinud olid ka S- tähe kujulised või spiraalsed motiivid.<ref name="alR3O" />

Peatselt arenesid välja aga tehnoloogiad, mis võimaldasid nikerdada kõvemaid materjale. Nii ilmusid kasutusele [[karneool]]id, [[ahhaat|ahhadid]], [[kvarts]], [[nefriit]], [[jadeiit]], [[hematiit]] ja [[kaltsedon]]. Kuna taolised materjalid esinesid väikeste tükkidena, siis olid ka nikerdused miniatuursed. Levinud oli hieroglüüfide kasutamine, et Phaistosest leitud pitsatitel olid ka sealse keraamikaga sarnased motiivid. Loomade kõrval hakati kasutama ka lillemotiive.<ref name="ZPa3k" />

Vasakul olev kann dateeritakse hilisminoilise ajajärgu perioodi IB või siis XVI sajandisse eKr. Minoslased tunduvad olevat elanud merest piiratud Kreetal rahulikku ja jõukat elu. Saare asukate ja nende Vahemere idaosa naabrite vahelisi kontakte tõendab see, et too kann leiti Egiptusest. Selle kannu neli suuremat olendit on [[nautilus]]ed, kes viibutavad oma kombitsaid ebarealistlikul, end rütmilisel moel. Seda merealust kompositsiooni täiendavad ka korallid, vetikad ja muu mereelustik.<ref>[https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/3931 Brooklyn Museum]</ref>

Minose kultuuri metallitöötlemise traditsioonid on avaldanud suurt mõju [[mükeene kultuur]]ile.<ref>Catling, Hector W. (1964). Cypriot Bronzework in the Mycenaean World. Oxford: Clarendon Press.lk. 187.</ref> Paljude Kreeka mandriosast leitud väärismetallisdest anumate juures on näha minose kultuuri mõjusid; need võivad olla Kreetalt eksporditud, ent on võimalik, et need on valmistanud mükeenelaste teenistuses olevad Kreeta kullassepad või siis nende poolt välja õpetatud kohalikud meistrid.<ref>Davis, Ellen N. (1977). The Vapheio Cups and Aegean Gold and Silver Ware. New York: Garland Pub. ISBN 9780824026813. lk 328-352</ref>

Kuigi Evans ise leidis purustatud vahitorne ja kindlusemüüre, väitis ta siiski, et iidsete Minose kultuuri kindluste kohta on vähe tõendusmaterjali.<ref name="W78Zo" /> Ent S. Alexiou näitas hiljem oma teoses ''"Kretologia 8''", et paljud asulakohad, eriti varaminoilisest ja keskminoilisest pärinevad asulad nagu Aghia Photia asuvad kas siis küngastel või on muidu kindlustatud. Lucia Nixon ütles: "Meid võib ülearu mõjutada ehitiste puudumine, mida võiks otseselt kindlusteks pidada, ja seetõttu ei pruugi me leide õigesti hinnata. Nagu paljudel muudel puhkudel, nii ei pruugi me ka siin tõendeid otsida õigetest kohtadest ja nii pole me võib-olla suutelised minoslasi ja nende oskust sõda vältida adekvaatselt hindama."<ref name="8QIiQ" />

Branigan on minoslaste sõjanduse kohta arvamusel, et "leitud relvade hulk, muljetavaldavad kindlustised ja agressiivse välimusega pikklaevad vihjavad kõik intensiivse vaenutegevuse perioodile. Neid lähemalt uurides võib aga tulla ka järeldusele, et kõik need kolm olulist tegurit võivad samahästi olla ka staatuse sümboliteks, moeks või poosetamiseks ning tegu pole tegeliku agressiivsusega... Varajasel pronksiajal Egeuse mere lõunaosas aset leidnud sõjategevus oli ilmselt kas isikutele keskenduv või ritualiseeritud tegevus (Kreetal) või siis väikesemõõduline ja pidev majandustegevuse osa ([[Küklaadid]]el, [[Atika]]s ja [[Argolis]]es)".<ref>Aegean Metalwork of the Early and Middle Bronze Age. Keith Branigan. Clarendon Press, 1974</ref> Arheoloog Krzyszkowska jõudis järeldusele, et "ilmselge fakt on see, et eelajaloolise Egeuse piirkonna kohta pole meil mingeid otseseid märke ei sõjast ega vaenutegevusest".<ref name="djSli" />

Hilisminoilise perioodi Santorini purske tuhakihil asuvad mitmed märkimisväärsed Minose kultuuri leiukohad, mis tõendavad seda, et vulkaanipurse ei olnud Minose kultuuri allakäigu otsene põhjustaja.<ref>Walter L. Friedrich: Feuer im Meer. Der Santorin-Vulkan, seine Naturgeschichte und die Atlantis-Legende. Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg 2004 (2. Aufl.). ISBN 3-8274-1582-9.</ref> Kuna minoslased olid aga mereline suurvõim ja nende jõukus sõltus otseselt nende laevastikust, siis võis Santorini purse põhjustada neile märkimisväärseid raskusi. See, kas need mõjud olid piisavad, et käivitada kogu nende tsivilisatsiooni langust, on vaieldav. Hilisminoilise ajajärgu perioodil II vallutasid saare aga [[mükeenelased]]. [[Mükeene kultuur]] oli sõjanduslik kultuur. Kasutades oma hästi relvastatud sõjaväge ja korralikku laevastikku olid nad suutelised alustama invasiooni. Kreeta matusepaikadest on leitud mükeene päritolu relvi. See näitab, et varsti pärast vulkaanipurset sattus Kreeta saar mükeenelaste mõju alla.<ref name="xsxE4" /> Paljude arheoloogide arvates tõi Santorini purse kaasa minose tsivilisatsiooni kriisi, mis muutis nad mükeenelaste sissetungile haavatavaks.<ref name="rkyWd" />

[[Sinclair Hood]] leiab, et kõige tõenäolisem Minose kultuuri hävingu põhjus oli just nimelt vallutajate saabumine. Kuigi Santorini purse aitas õitsva tsivilisatsiooni langusele kaasa, tõid lõpliku languse siiski endaga kaasa võõramaised vallutajad. Arheoloogiliste andmete kohaselt hävisid toona saare lossikompleksid tules. Hood märgib, et võrreldes teiste saarelt leitud lossikompleksidega on Knossose lossikompleks märkimisväärselt vähe tules kannatada saanud. Kuna loodusõnnetused sihtmärke ei vali, siis põhjustas taolist ebaühtlast hävingut just nimelt invasioon. Nende jaoks oli oluline Knossose lossi taoline kompleks säilitada ja see omaenda vajadustele kohandada.<ref name="Hood" />