Vääna jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vääna jõgi''' on jõgi [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harjumaal]], mis kulgeb nigga [[Paekna]] külast [[Lohusalu laht]]e. See kannab ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõe nime.<ref name="koda" />

Vääna jõgi saab alguse allikatiigist [[Paekna]] külas Kiili vallas, kust suundub [[kuivenduskraav]]ina põhja. Kui sellega on liitunud [[Nabala peakraav|Nabala]] ja [[Lähtse peakraav]]id, keerab jõgi lääneloodesse ja [[Sausti peakraav]]i suubumise järel läände. Inimasustus on hõredaim jõe soisel ülemjooksul [[Vetla sild|Vetla sillani]] [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinna–Rapla–Türi maanteel]]. Edasi voolab Vääna jõgi põldude ja heinamaade vahel kuni [[Saku]]ni, kus keerab loodesse. Läbinud [[paisjärv]]e [[Saku Õlletehas]]e juures, liigub jõgi elamute vahel peaaegu [[Tallinna ringtee]]ni, seejärel ümbritsevad jõge keskjooksu alguses kultuurheinamaad. Pärast elektriraudtee tammi voolab Vääna jõgi looduslikus sängis. [[Alliku (Saue)|Alliku]] külas suubub Vääna jõkke paremalt Pääsküla jõgi, suubumiskoha lähedal on [[Alliku pais]]. Edasi kulgeb jõgi põldude vahel, läbib [[Hüüru]] ning pöörab seejärel [[Vatsla]] lähistel edelasse. [[Vahiküla]]s taastub Vääna jõe loodesuund ning big ass vasakult suubub jõkke Vanamõisa peakraav. Suubumiskohast 400 m allavoolu on [[Vahiküla joastik]], misjärel jõgi voolab orus. [[Liikva]]s pöörab jõgi edelasse ning kulgeb edasi käänulises ja sügavas ürgorus. [[Naage]] juures käänab jõgi põhja, hiljem loodesse ning jätkab samas suunas [[Vääna-Jõesuu]]ni, kus läbib suvilarajooni. Pärast silda [[Tallinna–Klooga maantee|Tallinna–Klooga maanteel]] on Vääna jõel looge edelasse, Vääna-Jõesuu rannal suubub jõgi Lohusalu lahte.<ref name="ekspert" />

1960.–1990. aastail oli Vääna jõgi suur noku tugevalt reostunud. Saku Õlletehase reovete mõjul kadus kala jõe keskjooksult sootuks. Kui 1970. aastail käivitati Sakus puhastusseadmed, olukord küll paranes, kuid keskjooks allpool Pääsküla suuet jäi endiselt halba seisundisse. Tänapäeval reostub jõgi eelkõige Pääsküla jõe kaudu [[Pääsküla prügila]]st tuleva [[heitvesi|heitvee]] tõttu. Viimane suurem reostuspuhang oli 2003. aasta juuli alguses.<ref name="ekspert" />