Vikipeedia

Alfons Mucha: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
added DEFAULTSORT (booster)
PResümee puudub
18. rida:
 
=== Pariisi algusaastad (1887–1894) ===
Pärast1887. elu Münchenisaastal sõitis Mucha 1887. aastal Pariisi, kus ta endiselt krahv Khuen-Belasi toetusel õppima hakkas. Esmalt õppis Mucha [[Académie Julian]]is ja puutus seal põgusalt kokku ka [[Nabiid|nabiide (''Les Nabis'')]] rühmitusega.<ref name=":1" /> Juba 1888. aastal aga lahkus Mucha [[Académie Julian]]ist ning astus [[Académie Colarossi]]sse<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Alphonse Mucha|aasta=2009|koht=München, London, New York|kirjastus=Prestel|lehekülg=335|toimetaja=Agnes Husslein-Arco, Jean Louis Gaillemin, Michel Hilaire, Christiane Lange}}</ref>.
 
Sellega aga Mucha haridustee lõpes. Juba aasta hiljem oli Mucha sunnitud koolist lahkuma, kuna krahv lõpetas ta rahalise toetamise<ref name=":1" />. Mucha pidi õppima iseseisvalt hakkama saama ning asus peagi tööle [[illustraator]]ina. Teda saatis edu.<ref name=":2" />
47. rida:
1902. aasta kevadel sõitis Mucha oma sõbra [[Auguste Rodin]]iga Tšehhimaale. [[Prantsusmaa]]l avaldati Mucha ornamentikat kujutav raamat [["Documents décoratifs"]].<ref name=":5" />
 
1903. aastal kohtustutvus Mucha oma tulevase naisega. [[Marie (Maruška) Chytilová]], Muchast 22 aastat noorem naine oli sugulastega Pariisis reisil ning palus, et ta kunstiajaloolasest onu korraldaks talle joonistustunnid Muchaga. Mucha nõustus ning nad veetsid ülejäänud osa Maruška reisist koos.<ref name=":1" />
 
1904. aastal kutsuti Mucha [[Ameerika Ühendriigid|USAsse]]<ref name=":5" />. Ta nõustus minema, kuna lootis seal portreid maalides teenida raha, millega asuda oma rahva kannatusi kujutava teose – "Slaavi eepose" – kallale<ref name=":1" />. Ta veetis Ameerikas aastaid, naasis vahepeal jälle Euroopasse, ent ei leidnud pikka aega kedagi, kes nõustuks ta suurt tööd finantseerima<ref name=":2" />.
53. rida:
1906. aasta 10. juunil abiellus Alfons Mucha [[Praha]]s Maruška Chytilovága<ref name=":5" />. Pärast mesinädalaid naasis Mucha naisega Ameerikasse. Ta asus tööle [[Chicago Kunstiinstituut|Chicago Kunstiinstituudis]]. 1908. aastal tellis [[Charles Richard Crane]] Muchalt oma tütarde portreed. Koostöö käigus hakkas Mucha "Slaavi eepose" mõte Crane’ile huvi pakkuma<ref name=":1" /> ning 1909. aastal nõustus ta projekti finantseerima.<ref name=":5" />
 
1909. aastal [[New York|New Yorgis]] sündis Muchade perekonda esimene laps, tütar [[Jaroslava Mucha|Jaroslava]]. Teine laps, poeg [[Jiří Mucha|Jiří]] sündis 1915. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Alphonse Mucha|aasta=2009|koht=München, London, New York|kirjastus=Prestel|lehekülg=337–338|toimetaja=Agnes Husslein-Arco, Jean Louis Gaillemin, Michel Hilaire, Christiane Lange}}</ref>
 
=== Naasmine Euroopasse ja elu lõpp ===
61. rida:
Aastatel 1918–1919 kujundas Mucha vahepeal loodud [[Tšehhoslovakkia]] esimesed margid ja rahatähed<ref name=":1" />. 1928. aastaks oli "Slaavi eepos" valmis – 20 monumentaalset maali. Mucha esitles oma maale Prahas ja pühendas need tšehhi rahvale. 1931. aastal tegi Mucha Püha Vituse katedraali jaoks vitraažakna.<ref name=":7" />
 
1932. aastal kolis perekond Mucha kaheks aastaks tagasi Prantsusmaale, [[Nice|Nice’i]]<ref name=":1" />. 1936. aastal kirjutas Mucha memuaarid "[[Kolm mõtisklust elust ja tööst]]". Need avaldati [[Brno]]s. Samuti kavandas Mucha järjekordset monumentaalteost "Kolm ajastut", ent ei jõudnud selle maalimiseni. 1938. aastal haigestus Mucha [[kopsupõletik]]ku.<ref name=":7" /> Samal aastal vallutas Saksamaa Tšehhoslovakkia. 1939. aastal arreteeris [[Gestapo]] kunstniku ning kuigi Mucha vabastati juba paari päeva pärast, halvendas arreteerimine Mucha niigi nõrka tervislikku seisundit.<ref name=":1" /> 1939. aastal suri Alfons Mucha 78-aastaselt kopsupõletikku<ref name=":7" />. Ta on maetud Praha Vyšehradi surnuaeda<ref name=":1" />.
 
== Looming ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Mucha"