Erinevus lehekülje "8. Eesti Laskurkorpus" redaktsioonide vahel

Pärast Tallinna vallutamist suunati korpus lahingusse Saaremaa hõivamiseks. Korpus osales Muhu dessandis. Punaarmee mitmekordse jõudude ülekaalu tõttu löödi peagi saksa vägede kaitse segi ja nad taandusid üle Väikese Väina tammi, mille nad enda järel õhkisid. Mõne päeva pärast osales korpus dessandis Saaremaale. Maabumine oli raskem, kui eelmises dessandis, kuid korpuse kaotused jäid siiski väikeseks. Saksa väed alustasid väikseid taandumislahinguid, pidades üksusi [[Sõrve säär]]ele tõmbama. [[Salme alevik|Salme]] piirkonnas olid neil osaliselt ette valmistatud kaitsepositsioonid.
 
Laskurkorpus liikus suuremaid lahinguid pidamata edasi, vallutati [[Kuressaare]], mida kaitses vaid väiksem julgestussalk. Kiirelt andis [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem käsu moodustada motoriseeritud eelsalk, mis koosnes 14–20 tankist, märkimisväärsest osast kahuritest ning jalaväest (370 meest), kelle ülesandeks oli välja murda [[Sõrve poolsaar]]e algusse. [[Tehumardi]] [[Tehumardi öölahing|juures põrkusid nad saksa vägede positsioonidele]]. Puuduliku luureinfo põhjal polnud üksusel aimugi, et nende poole liigub 2 [[pataljon]]i Saksa-Eesti segaüksusi, kes olid oma väeosadest maha jäänud. Enne Saksa üksuste kohalejõudmist saabus korpusele appi Punaarmee üksus, mis jäi eelsalga selja taha. Nõukogude väed ootasid [[Kuressaare]]st veel paari üksust. Enne jõudis nendeni pataljoni suurune vaenlaste üksus, teine liikus mööda mere äärt. Pidades seda [[Kuressaare]]st saabuvaks nõukogude väeosaks, lasi korpus vastasel vabalt edasi liikuda. Kui Saksa üksus oli juba täielikult nõukogude väeosad ümbritsenud, avati selle pihta tuli kõigist kaasasolevatest torudest ja nõukogude väeosad purustati. Seejärel liikusid võitjad edasi kuni eelsalgani, mis algul on ka segaduses, kas tegemist on omade või vaenlastega, ja enne kui nad arugi said, oli juba lahing alanud. [[Tehumardi lahing]] oligi oma hoo sisse saanud, lisaks käsitulirelvadele, soomukitele, kahuritele läksid käiku ka täägid ja sapöörilabidad, lahing paisus üle peamiselt [[käsivõitlus]]eks, sest mõlemad pooled kartsid üldises segaduses omasid tabada, paljudele jäi see [[lahingutanner]] viimaseks puhkepaigaks siinses elus. Osadel Eesti-Saksa ühisüksuse meestel õnnestus ka omade juurde välja murda, pilt mis järgmisel päeval lahingupaigas avanes, oli vägagi kohutav: terve karjamaa oli moondunud laipu täis. Hinnanguliselt jättis oma elu sinna 750 meest.
 
Järgnevatel päevadel üritasid korpuse mehed veel Saksa peakaitseliini läbi murda, kuid tulutult, siis tekkis nõukogude väejuhatusel idee proovida [[dessant]]i vastase tagalasse. Peagi sai korpuse [[300. Laskurpolk]] käsu ette valmistada [[Vintri dessant]]. Dessant algas juba suurte raskustega, lisaks kadus üllatusmoment, saksa [[kuulipilduja]]te tules paisati mehed 400 meetri kaugusel rannast vette, kus oli kohati vesi üle pea. Dessant luhtus täielikult, pooled mehed hukkusid juba enne kaldale jõudmist, hiljem said sakslased merest kätte 450 mehest 250 vangidena ja 200 laipa.
60 172

muudatust