Etioopia: erinevus redaktsioonide vahel

Etioopia keisrivõim nõrgenenesnõrgenes pärast 1468. aastat ja kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. [[Etioopia keiser|Etioopia keisri]] tiitel muutus formaalsuseks. Oht Etioopiale tulenes moslemite [[sultanaat]]idest ([[Adali emiraat]], keskus [[Harari]]s, lisaks türklased ja [[gallad]]). Abi saadi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma [[Portugali koloniaalimpeerium]]i. 30- aastat kestnud sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghaziga põhjustas Etioopiale suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Etioopia keiser Calawdewos (1540–1559) saavutas aga edu moslemite vastu, teda abistasid portugallased, kuid moslemeid lõplikult ei purustatud. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti.<ref>Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.–19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994</ref>

Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks [[Gondar]]i, mis oli Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.–18. sajandil toimus Etioopias vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ja sisepoliitilised reformid. Keiser [[Iyasu II]] (1730–1755) ajal toimnustoimus hariduse, teaduse, kirjanduse areng, nende järeltulijate ajal nõrgenes aga Etioopia keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele).<ref name="Klaassen, 1994, lk 26–38"/>

[[1885]]. aastal maabusid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|itaallased]] ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks ([[Menelik II]]). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai [[Addis Abeba]]. MaksusüsteemiViidi ellu maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia protektoraadi alla]] viis (Itaallasteitaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse [[Itaalia-Etioopia sõda]].<ref name="Klaassen, 1994, lk 26–38"/> [[1896]]. aastal toimunud [[Adua lahing]]u võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.

Aastal 1935 tungis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Etioopia keisririik|Etioopiasse]] (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes [[teine Itaalia-Etioopia sõda]]. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest [[Eritrea]]st ja [[Itaalia Somaalimaa]]lt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas [[Vittorio Emanuele III]] kuulutati varsti pärast seda [[Etioopia riigipeade loend|Abessiinia keisriks]].