Erinevus lehekülje "Korea sõda" redaktsioonide vahel

P
relvu > relvi
P (relvu > relvi)
 
Rünnak Lõuna-Korea vastu tuli üllatusena USA-le ja tema liitlastele. Kui [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendile]] [[Harry Truman]]ile teatati sündmustest mitmeid tunde pärast sissetungi algust, oli ta veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[demobilisatsioon]] põhjustas aga Koreas olevatel USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamik varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed [[Jaapan]]is kindral [[Douglas MacArthur]]i käsutuses. Truman käskis MacArthuril saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. Harry Truman ei võtnud kuulda ka oma nõuandjate soovitusi teha ühepoolne rünnak Põhja-Korea vägede vastu, vaid kasutas [[USA 7. laevastik]]ku, mis pandi [[Taiwan]]i kaitsma. Seeläbi katkes USA lubadus võita [[Chiang Kai-Shek]]i väed. [[Hiina Rahvuslik Partei]], kes oli seeläbi Taiwanis lõksus, küsis luba sõjas osalemiseks. Ameeriklased aga lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab kommunistliku Hiina sekkumist. Teised läänepoolsed riigid nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust. Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA Kaheksas Armee, kes ennist olid saabunud appi Lõuna-Koreale alistamaks kommunistide pealetungi, aetud väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, [[Pusan]]i linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda [[Nakdong]]i jõge maha panna piir. Sellest kujundeskujunes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu [[Korea poolsaar]]e üle.
 
Et leevendada sõjas oma olukorda, tellis MacArthur põhjas seljatagantselja tagant Põhja-Korea vägedele pealetungi. See oli ülimalt riskantne manööver. Kuid peagi saavutasid nende väed rannaaladel kontrolli. Seal said nende väed vaid keskpärast vastupanu ning kiiresti liikusid edasi saavutamaks võimu Sŏulis. Kui Põhja-Korea väed nägid, et nende varustamisteed olid katkenud, hakkasid nad kohe kiiresti taganema põhja suunas. See andis ka kohe võimaluse nurka surutud ÜRO ([[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]) ja Lõuna-Korea vägedel liikuda põhja poole ning liituda seal ennist olnud vägedega.
 
[[ÜRO]] väed ajasid Põhja-Korea väed tagasi üle riigi [[38. paralleel]]i. Nende eesmärk päästa Lõuna-Korea oli saavutatud. Kuid olles üliedukad, tabas neid idee saada kogu Korea Syngman Rhee valitsuse alla. Seega oli USA veendunud, et peab sõda jätkama ja saatma oma väed Põhja poole. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema [[Hiina]], kes kartis, et ÜRO väed ei kavatsegi peatuda [[Yalu]] jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Kindral MacArthur oli veenunud, et sõja levitamine Hiinasse on vajalik. Truman ja teised liidrid aga keelasid sõda laialdasemaks muuta ja MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et Põhja-Korea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid Põhja-Korea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud.
[[Fail:ˇKorea sõdur.png|Langenud tundmatu Põhja Korea sõdur (1951)|alt=Langenud tundmatu Põhja Korea sõdur (1951)|474x474px|keskel|raamita]]
 
[[11. aprill]]il 1951 eemaldas president Truman MacArthuri juhpositsioonilt.<ref>Stokesbury, James L (1990). A Short History of the Korean War. New York: Harper Perennial. ISBN 0-688-09513-5. lk 123-127</ref> Selleks oli mitmeid põhjuseid. MacArthuri oli ületanud 38. paralleeli arvates ekslikult, et Hiina ei sisene sõtta ning põhjustades sellega liitlasvägedele suuri kaotusi. Samuti arvas ta, et otsus tuumarelvutuumarelvi kasutada peaks olema tema, mitte presidendi, teha.<ref>Stein, R. Conrad (1994). The Korean War: "The Forgotten War". Hillside, NJ: Enslow Publishers. ISBN 0-89490-526-0. lk 69</ref> MacArthuri koha võttis üle Ridgway, kel õnnestus ÜRO väed edukale vastupealtungilevastupealetungile saata. Mitmed rünnakud sundisid vastaste väed tagasi liikuma, mis tõid Hiina ja Põhja-Korea vägedele hulgaliselt ohvreid.
 
Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse [[10. juuli]]l 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärgiks oli tagasi saada alad, mis enne olid neile kuulunud ja seda enne kokkuleppe saavutamist, et mitte ilma jääda nendest aladest. Suur probleem läbirääkimistel oli reparatsioonimaksude küsimus. Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamus sõjaeelsetest aladest, mis olid kommunistidel, ka neile tagastataks. See soov lükati kohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid.
100 324

muudatust