Aktiivsus- ja tähelepanuhäire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kasutamata viited
Märgis: Teksti peitmine
Resümee puudub
1. rida:
{{liita|Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire}}
'''Aktiivsus- ja tähelepanuhäire''', lühend ('''ATH'''; ([[inglise keel|inglispäraselt]]es '''ADHD'''Attention võideficit hyperactivity disorder'''ADD'''), akadeemias kalühend ''ADHD'hüperkineetilisus''', tavakeeles levinud; ka kui '''hüperaktiivsus'hüperkineetiline häire'' (RHK-10)), on [[neurobioloogia|neurobioloogiline]] käitumishäire.<ref>[https://www.nhs.uk/conditions/attention-deficit-hyperactivity-disorder-adhd/]</ref>
 
ADHDAktiivsus- ja tähelepanuhäire võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. ADHD'leAktiivsus- ja tähelepanuhäirele on iseloomulik varane algus, tavaliselt avaldub see esimese viie eluaasta jooksul. See väljendub püsivuse puudumises ning süsteemituses, kuid tihti ka suuremas loomingulisuse tasemes.
 
Rootsi Karolinska Instituudi andmetel on ADHDaktiivsus- ja tähelepanuhäire 2-4 protsendil täiskasvanutest. Täiskasvanute ADHD ATH-uuringud on aga instituudi hinnangul 10-20 aastat laste ADHD ATH-uuringutest maas, ning on keerulisem leida spetsialiste, kes täiskasvanute ADHD'ATH-ga tegelevad. <ref>[https://ki.se/en/research/adhd-a-controversial-diagnosis]</ref> 2006. aasta uuringu andmetel jätkuvad ADHDATH sümptomid umbes poolteltpooltel lastel ka täiskasvanueas. <ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3000907/]</ref>
 
ADHD'gaAktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel on täheldatud tavapopulatsioonist suuremat võimet loovülesannete lahendamisel. ADHD'ATH-ga täiskasvanud on uuringutes raporteerinud, et ADHDaktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu tunnevad nad end loovülesannete lahendamises võimekamalt. <ref>[https://www.sciencedaily.com/releases/2018/10/181009114956.htm]</ref><ref>[https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/1087054717727352]</ref>. ADHD'gaAktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestele on soovituslikud karjäärid valdkondades, milles on oluline loominguline mõtlemine. <ref>[https://www.webmd.com/add-adhd/best-jobs-adults#1]</ref>
 
==Ajalugu==
19. sajandi lõpus märkasid lastearstid, et ajukahjustusega ja neuroloogiliste haigustega lapsed on sageli motoorselt väga rahutud. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et hüperaktiivsus on kinnituseks ka kergema ajukahjustuse kohta, mida varem kasutusel olevate meetoditega ei olnud võimalik diagnoosida. Sel ajal kasutati mõistet "minimal brain disorder" (MBD). Teaduskirjanduses seda mõistet enam ei kasutata. Hiljem muudeti lühendi tähendust, millest sai talitlushäire (dysfunction), kuna uuringud viitasid sellele, et väikesel osal hüperaktiivsetest lastest on eelnimetatud orgaaniline ajukahjustus. 20. sajandi alguses märgati, et sellised lapsed on üliaktiivsed ainult koolis või mingis kindlas keskkonnas/tingimustes, kus neile esitati suuri nõudmisi. Kodus ja igapäevamängudes võisid hüperaktiivsuse sümptomid puududa.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 236)
 
Täiskasvanute ADHD'daktiivsus- ja tähelepanuhäiret hakati esmakordselt diagnoosima 1990ndatel aastatel. <ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3000907/]</ref>
 
==ADHDATH lastel==
 
Sümptomeid võib täheldada laste puhul rohkem kui 10%-l. 2,5%-l neist on täidetud ka diagnostilised kriteeriumid. Sellele häirele on iseloomulik varane algus, tavaliselt avaldub see esimese viie eluaasta jooksul. See väljendub püsivuse puudumises ning süsteemitus, laialivalguvasja liigses askeldamises. Hüperaktiivsed lapsed lähevad ühelt tegevuselt teisele, midagi lõpetamata. Selle häirega kaasneb sageli ka muid iseärasusi. Tihti on sellised lapsed hoolimatud, satuvad sageli õnnetustesse ning rikuvad seadusi. See kõik juhtub siiski mõtlematusest, meelega nad seda ei tee. Lapsed tegutsevad hetketujude ajel. Täiskasvanuga suheldes on nad pidurdamatud ning neil puudub ettevaatlikus ja vaoshoitus. Tihti on need lapsed ebapopulaarsed teiste laste hulgas ning võivad olla tõrjutud. Eakaaslastega võrreldes on hüperaktiivsed lapsed vaimselt nõrgemad ja lisaks võib olla keelearengu spetsiifilised ja ka motoorsed häired.<ref name="Liivamägi" />
73. rida:
<ref name="Haldre" />
 
==ADHDATH täiskasvanutel==
 
2006. aasta uuringu andmetel jätkuvad ADHDATH sümptomid umbes pooltelt lastel ka täiskasvanueas.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3000907/]</ref> Täiskasvanute ADHDATH on ühiskonnas tugevalt aladiagnoositud. Rootsis on 2.,7% kõigist psühhiaatrilistest diagnoosidest täiskasvanutel seondatav ADHD'ATH-ga <ref>[https://adhd-institute.com/the-prevalence-and-incidence-of-adhd-in-adults-in-sweden/]</ref><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29765219]</ref>.
 
==Viited==