Aktiivsus- ja tähelepanuhäire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kasutamata viited Märgis: Teksti peitmine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{liita|Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire}}
'''Aktiivsus- ja tähelepanuhäire''', lühend
Rootsi Karolinska Instituudi andmetel on
==Ajalugu==
19. sajandi lõpus märkasid lastearstid, et ajukahjustusega ja neuroloogiliste haigustega lapsed on sageli motoorselt väga rahutud. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et hüperaktiivsus on kinnituseks ka kergema ajukahjustuse kohta, mida varem kasutusel olevate meetoditega ei olnud võimalik diagnoosida. Sel ajal kasutati mõistet "minimal brain disorder" (MBD). Teaduskirjanduses seda mõistet enam ei kasutata. Hiljem muudeti lühendi tähendust, millest sai talitlushäire (dysfunction), kuna uuringud viitasid sellele, et väikesel osal hüperaktiivsetest lastest on eelnimetatud orgaaniline ajukahjustus. 20. sajandi alguses märgati, et sellised lapsed on üliaktiivsed ainult koolis või mingis kindlas keskkonnas/tingimustes, kus neile esitati suuri nõudmisi. Kodus ja igapäevamängudes võisid hüperaktiivsuse sümptomid puududa.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 236)
Täiskasvanute
==
Sümptomeid võib täheldada laste puhul rohkem kui 10%-l. 2,5%-l neist on täidetud ka diagnostilised kriteeriumid. Sellele häirele on iseloomulik varane algus, tavaliselt avaldub see esimese viie eluaasta jooksul. See väljendub püsivuse puudumises ning süsteemitus, laialivalguvasja liigses askeldamises. Hüperaktiivsed lapsed lähevad ühelt tegevuselt teisele, midagi lõpetamata. Selle häirega kaasneb sageli ka muid iseärasusi. Tihti on sellised lapsed hoolimatud, satuvad sageli õnnetustesse ning rikuvad seadusi. See kõik juhtub siiski mõtlematusest, meelega nad seda ei tee. Lapsed tegutsevad hetketujude ajel. Täiskasvanuga suheldes on nad pidurdamatud ning neil puudub ettevaatlikus ja vaoshoitus. Tihti on need lapsed ebapopulaarsed teiste laste hulgas ning võivad olla tõrjutud. Eakaaslastega võrreldes on hüperaktiivsed lapsed vaimselt nõrgemad ja lisaks võib olla keelearengu spetsiifilised ja ka motoorsed häired.<ref name="Liivamägi" />
73. rida:
<ref name="Haldre" />
==
2006. aasta uuringu andmetel jätkuvad
==Viited==
|