Wernher von Braun: erinevus redaktsioonide vahel

Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2|V2 (Aggregat-4]]), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100&nbsp;km). V2 maksimaalne tõusukõrgus oli 189 km. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega Austria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga [[:en:Operation_Paperclip|Operation Paperclip]] raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. 4.oktoobril 1957 saatis kõigi üllatuseks [[Nõukogude Liit|NSVL]] orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]]. USA- s valiti vastuseks [[:en:Project_Vanguard|Project Vanguard]], aga see ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett [[Vanguard TV3|Vanguard TV-3]] plahvatas õhkutõusul, jõudes tõusta 1,2 m. [[Dwight Eisenhower]] andis korralduse kaasta USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti [[Werner von Braun]], lõpuks täitus ta lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest. Seni oli Wernher von Braun hõivatud ainult militaarsete raketi-projektidega.Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett [[Explorer 1]] (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja nii jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Dwight Eisehower oli väga rahul ja Wernher vo Braun paluti juhtima [[:en:Marshall_Space_Flight_Center|Marshall Space Flight Center´]]<nowiki/>it, milline oli [[NASA]] eellaneosa. Edu jätkus ja 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga [[Apollo 11]]-[[Saturn V]] käisid esimesed inimesed (38-aastased [[Neil Armstrong]] ja [[Michael Collins]] ning 39-aastane [[Buzz Aldrin|Edwin Aldrin]]) teisel taevakehal ehk Maa kaaslasel [[Kuu]]<nowiki/>l.