Erinevus lehekülje "Wernher von Braun" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
 
==Karjäär Saksamaal==
Von Braun asus [[1930]]. aastal õppima [[Berliini Tehnikaülikool|Berliini Tehnikakõrgkool]]i, hiljem juba sõjaväe rahaga [[Berliini Humboldti Ülikool|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]i. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni [[Aggregat 4|Aggregat]]-seeria rakettidega. Juba kahekümnendates eluaastates sai temast [[Nõukogude Liit|Peenemünde]] uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli [[:de:Aggregat_5|A-5]] väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka [[:en:Wasserfall|õhutõrjerakett]] [[Wasserfall]] ja esimene tiibrakttrakett [[:en:V-1_flying_bomb|V1]]. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud [[SS]]-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes [[major]]i auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast [[USA]] vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, [[NSVL|NSV Liidus]] kui ka [[Prantsusmaa]]l.
 
==Karjäär USA-s==
Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid [[Paperclip (operatsioon):en:Operation_Paperclip|operatsiooni Paperclip]] raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast [[Korea sõda|Korea sõja]] algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), [[:en:PGM-11_Redstone|Redstone PGM-11]], oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika [[Explorer 1|satelliidi]] ja ameeriklasest [[Alan Shepard|astronaudi]] [[Alan Shepard]]i. Pärast [[NASA]] loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja [[Saturn V]], mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema [[Mittelwerk]]i töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistuste vastu. Wernher von Braun tegi kaastööd ka [[Walt Disney]]ga kosmoseteemaliste filmide loomisel. [[1960]] tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".
 
==Välislingid==
18

muudatust