'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär.
Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2|V2 (Aggregat-4]]), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). V2 maksimaalne tõusukõrgus oli 189 km. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega AustriAustria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. 4.oktoobril 1957 saatis kõigi üllatuseks NSVL orbiidile maailma esimese tehiskaaslase Sputnik 1. USA- s valiti vastuseks Projekt Vanguard, aga see ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett Vanguard TV-3 plahvatas õhkutõusul, jõudes tõusta 1,2 m. Dwight Eisenhower andis korralduse kaasta USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti Werner von Braun, lõpuks täitus ta lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest. Seni oli Werhner von Braun hõivatud ainult militaarsete projektidega.Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett Explorer 1 (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Dwight Eisehower oli väga rahul ja Wernher vo Braun paluti juhtima Marshalli kosmoselendude keskust, milline oli NASA eellane. Edu jätkus ja 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga Apollo 11-Saturn V käisid esimesed inimesed (38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin) teisel taevakehal ehk Maa kaaslasel Kuul.
