Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 15:03 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. august 2019, kell 04:37 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 808 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Lõpetas 1826 Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi ja 1834 doktorikraadiga [[Tartu ülikool]]i. Ta oli Tartu ülikooli prosektor aastatel [[1835]]–[[1836]], töötas 1836–43 anatoomia- ning 1843–69 füsioloogia- ja patoloogiaprofessorina, juhtis füsioloogiainstituuti ning oli 1846–50 ja 1854 ühtlasi dekaan ja 1858–65 rektor. Luges Tartu ülikoolis anatoomiat, [[histoloogia]]t, füsioloogiat, [[üldpatoloogia]]t ja patoloogilist anatoomiat. Koos keemik [[Carl Schmidt]]iga tõestas ta ~~esmakordselt~~esimesena, et [[maomahl]] sisaldab vaba [[soolhape]]t,. taTa selgitas [[sapp\|sapi]] tähtsust [[rasvad]]e seedimisel, avastas maomahla [[psühhomotoorne sekretsioon\|psühhomotoorse sekretsiooni]] (~~maomahl~~maomahla eritub juba toidu nägemisel). Koostöös [[Carl Wilhelm von Kupffer]]iga tõestas Bidder [[1857]]. aastal, et [[närvirakk]]udest lähtuvad [[närvikiud]]. Pärast emeriteerumist töötas Tartus eraarstina. Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1857) ja auliige (1884)<ref>[http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/bidder.htm Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis]</ref>. == Isiklikku ==

Friedrich Bidder: erinevus redaktsioonide vahel