Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rüütlimõis''' oli algselt [[Rüütel|rüütlile]] kuulunud [[läänimõis]]. Alates [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]] (''Privatgut''), mida tohtis omada ainult kohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.

Rüütlimõisaks (''Rittergut'') loeti [[mõis]]a, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad.