Jaunjelgava: erinevus redaktsioonide vahel

[[XIII sajand]]il asus linna lähistel [[seelid]]e Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurde Vecsērene mõis. SelelSelle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal [[1567]] nimetas [[Gotthard Kettler]] selle '''Neustadtiks''', ent lätlased hakkasid seda kutsuma '''uueks [[Jelgava]]ks'''.

Aastal [[1590]] andis [[Friedrich Kettler]] asulale alevi staatuse. Aastal [[1646]] nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber '''Friedrichstadtiks'''. Linn aastast [[1647]]; linnaõigused andis asulale [[Władysław IV Waza]]. Aastal [[1652]] püstitati sinna luteri kirik.

Vene võimu ajal oli linn [[Jaunjelgava kreis]]i keskuseks. Jaunjelgavas oli suur [[juudid|juutide]] kogukond; need eksportisid Venemaa kaupasid nii [[Inglismaa]]le kui ka [[Saksamaa]]le. Aastal [[1861]] valmis [[Riia-DaugavpilsiRiia–Daugavpilsi raudtee]], mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus kahanesvähenes. Paljud sealsed juudid asusid elama [[Riia|Riiga]] või [[Liepāja]]sse, suundudes sealt [[USA]]-sse.

Aastal [[1914]] oli linnas 7300 elanikku. [[Bermondtiaad]]i ajal, [[1919]]. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal [[1925]] oli linnas vaid 1577 elanikku.<ref> Enciklopēdija "Latvijas pilsētas". Rīga 1999.</ref> Aastaks [[1935]] olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist [[küüditamine|küüditati]] 1941. aasta juunis, osa aga hukkus [[holokaust]]is, kui sama aasta [[2. august|2. augustil]]is saksaSaksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.