Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:From a solar cell to a PV system.svg|pisi|400px|Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: <br>''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', <br>''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelide massiiv''']]
[[Pilt:Solar panels in Ogiinuur.jpg|pisi|300px|24 päikesepaneelist koosnev paigaldis Mongoolias]]
[[Pilt:Polycristalline-silicon-wafer 20060626 578.jpg|pisi|[[Polükristalliline räni|Polükristallilisest ränist]] elementidest koosnev PV-moodul]]
 
'''Päikesepatarei''' on [[päikesekiirgus]]t muundav [[elektrienergia]] allikas, mis on moodustatud [[päikeseelement]]idest ehk fotogalvaanilistest elementidest ([[inglise keel]]es ''photovoltaic cell'', lühend ''PV cell'').
[[Pilt:Soldering Solar Cells 2.JPG|pisi|Kodukootud päikesepaneel individuaalsetest [[päikeseelement]]idest]]
== Üldiseloomustus ==
Päikesepatarei algne komponent (vähim koostisosa) on [[päikeseelement]] – suurepinnaline [[fotoelement]], mis muundab [[päikesekiirgus]]e energiat vahetult [[elektrienergia]]ks. Ühe elemendi [[elektripinge|pinge]] on 0,5–0,6 V ja saadava [[elektrivool]]u tugevus oleneb peamiselt elemendi valgust neelava pinna mõõtmetest, kuid ka kasutatavatest pooljuhtmaterjalidest ja elemendi ehitusest.
 
Suuremate pinge- ja vooluväärtustega elektritoiteallika saamiseks ühendatakse elemendid patareiks, mida nimetatakse päikesemooduliks või -paneeliks. Moodulite võimsus võib olla mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Kõige väiksemaid päikesepatareisid kasutatakse [[käekell]]ades ja [[kalkulaator]]ites, suuremaid näiteks akuga välisvalgustites.
'''Päikesepatarei''' (ka '''päikesepaneel''') koosneb [[päikeseelement]]idest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena suuremates päikesepatarei maatriksites, mille abil toodetake [[päikeseenergia]]t nii kodus kasutamiseks kui ka [[elektrivõrk|võrku]] müümiseks. Tüüpiliselt on päikesepaneelide elektriline [[võimsus]] 100–320 [[vatt]]i ja väljastatav [[elektrivool|vool]] on [[alalisvool]]. Päikesepaneelide oluline näitaja on nende [[kasutegur|efektiivsus]]: näiteks 8% efektiivsuse ja 230 W võimsusega päikesepaneel on [[pindala]]lt kaks korda suurem kui sama võimas, aga 16% efektiivsusega paneel. Kaubanduslikult müüdavate paneelide efektiivsus varieerub vahemikus 15–20 protsenti ning arendatavad tehnoloogiad lubavad ka efektiivsust üle 30 protsendi. Kuna päikesepaneelid toodavad piiratud hulgal energiat, siis enamik süsteeme koosneb mitmest päikesepaneelist. Sellised süsteemid võivad sisaldada ka akusüsteemi energia hoiustamiseks, [[inverter]]it, et alalisvoolu [[vahelduvvool]]uks muundada, ja päikesejälgijat (ingl ''solar tracker''), et paneelidest maksimaalselt energiat ammutada.
 
Suurepinnalisi (enamasti kuni 1 m<sup>2</sup>) mooduleid nimetatakse harilikult päikesepaneelideks, ka PA-paneelideks (nt 36-elemendiline paneel, 830×675×33 mm, 12 V, 100 W). Päikesepaneelid võivad koosneda mitmest moodulist. Paneelid ühendatakse omakorda vajaliku pinge saamiseks jadamisi ja elemendijadad vajaliku võimsuse saamiseks rööbiti. Niisugused päikesepaneelidest moodustatud patareid paigaldatakse näiteks hoonete katusele.
==Teooria ja ehitus==
{{Vaata ka|Päikeseelement}}
 
Päikesepaneelidest moodustatud patarei on võimalik ühendada kohaliku [[vahelduvvool]]uvõrguga. Et päikesemoodulid ja -paneelid on [[alalisvool]]uallikad, ühendatakse nad vahelduvooluvõrku läbi [[vaheldi]] ehk inverteri. Niisuguse muundusseadme abil on võimalik saada [[elektritarviti]]tele vajalikku vahelduvvoolu ka eraldi päikesepatareist. Harilikult kuulub siis fotoelektrilisse ehk PA-süsteemi energiasalvestina [[akupatarei]], samuti mõõte- ja lülitamisseadised.
Päikesepaneelid, mis koosnevad päikeseelementidest, muundavad valgusenergiat elektrienergiaks, kasutades ära [[fotoefekt]]i. Suurem osa päikeseelemente põhineb erinevatel kristalliseeritud [[räni]] kasutavatel tehnoloogiatel. Enamik päikeseelemente on jäigad ja purunevad kergesti, seega tuleb neid kaitsta mehaaniliste kahjustuste ning ilmastikuolude eest. Leidub ka painduvaid päikeseelemente, kuid need on vähem levinud. Esimesed päikeseelemendid leiutati 1954. aastal Ameerika Ühendriikide uurimisinstituudis Bell Laboratories.
 
== Olulised parameetrid ja omadused ==
Elemendid ühendatakse elektriliselt kas jadamisi või rööbiti, olenevalt nõutud [[Pinge (elekter)|väljundpingest]] ja -voolust. Jadamisi ühendades on võimalik saada paneelidest suuremat pinget, kuid paralleelselt ühendades on väljundvool suurem. Tavaliselt kasutatakse päikesepaneelide ühendamiseks mõlemat ühendusmeetodit ning tulemuseks on paneelide maatriks või võrgustik. Paneelide väljundites kasutatakse tihti ka [[diood]]e, kuna varjus olevad paneelid muutuvad tarbijateks ja vastassuunaline vool võib individuaalseid elemente kahjustada. Päikesepaneelide juures võidakse kasutada ka jahutust, kuna elementide [[temperatuur]]i tõustes väheneb nende efektiivsus.<ref name="O9Xev" />
Paneelide omadusitunnussuurusi mõõdetakse standardsetes tingimustesstandardtingimustes: energiatihedus 1000 W/m<sup>2</sup>, [[valgusspektervalguskiirgus]]e [[spekter]], mis sarnaneb 35. [[laiuskraad]]i suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 kraadi [[Celsiuse skaala|Celsiuse]] järgi°C.<ref name="UeWpT" /> Päikesepaneelide kõige olulisemad omadused on
 
Päikesepaneelide kõige olulisemad tunnussuurused on järgmised:
==Olulisemad omadused ja vananemine==
Nominaalne väljundvõimsus*Nimivõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.<ref name="bsBsy" /> Tihti annavad tootjad garantii, et tootlikkus püsib vähemalt 10 aastat 90% tasemel ja 25 aastat pärast paneeli kasutusse võtmist 80% tasemel.<ref name="etI3r" /> Pinge koormamata paneelil näitab seda, kui suur on maksimaalne pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab. Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu. Väga oluline on ka paneeli efektiivsus. Efektiivsus määratakse standardtingimustel, kuid reaalses rakenduses sõltub efektiivsus paneeli töötemperatuurist.
Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: energiatihedus 1000 W/m<sup>2</sup>, [[valgusspekter]], mis sarnaneb 35. [[laiuskraad]]i suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 kraadi [[Celsiuse skaala|Celsiuse]] järgi.<ref name="UeWpT" /> Päikesepaneelide kõige olulisemad omadused on
*[[Avaahelapinge]] (pinge koormamata paneelil) näitab seda, kui suur on pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab.
* maksimaalne väljundvõimsus vattides (P<sub>maks</sub>);
*Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu.
* pinge koormamata paneelil (U<sub>katkestus</sub>) ;
* pingePinge ja vool maksimaalses võimsuspunktis (U<sub>MVP</sub>iseloomustavad japaneeli suurimat I<sub>MVP</sub>);võimsust.
* paneeli lühisvool (I<sub>lühis</sub>);
*Paneeli efektiivsust väljendab energiamuundamise kasutegur (standardtingimustel); reaalses rakenduses sõltub efektiivsus näiteks paneeli töötemperatuurist.
* pinge ja vool maksimaalses võimsuspunktis (U<sub>MVP</sub> ja I<sub>MVP</sub>);
* paneeli efektiivsus (%).
 
Koos tarbimise suurenemise ja konkurentsi tihenemisega on langenud päikesepaneelide hind. Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra.<ref name="B10Ju" /> Sellega kaasnevalt on langenud seadmekomplektide hind ka lõpptarbija jaoks: Saksamaa näitel on aastatel 2006–2011 jaehind langenud samuti üle kahe korra.<ref name="zfVCD" />
Nominaalne väljundvõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.<ref name="bsBsy" /> Tihti annavad tootjad garantii, et tootlikkus püsib vähemalt 10 aastat 90% tasemel ja 25 aastat pärast paneeli kasutusse võtmist 80% tasemel.<ref name="etI3r" /> Pinge koormamata paneelil näitab seda, kui suur on maksimaalne pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab. Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu. Väga oluline on ka paneeli efektiivsus. Efektiivsus määratakse standardtingimustel, kuid reaalses rakenduses sõltub efektiivsus paneeli töötemperatuurist.
 
==Taaskasutamine==
 
Päikesepaneelide [[klaas]]ist ja [[metall]]ist detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide [[pooljuhtmaterjal]]idest.
<ref name="krueger" />
 
* Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plastik ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80% päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht sarnaneb ehituses või autotööstuses kasutatava klaasiga, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks.<ref name="krueger" /><ref name="wambach" />
*Ränil mitte-põhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid: üks levinumaid viise on kasutada erinevaid keemilisi vanne materjalide eraldamiseks. Näiteks [[kaadium|Cd]]-[[telluur|Te]] põhinevad paneelid purustatakse ja jagatakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest.<ref name="krueger" /><ref name="wambach" />
 
Alates 2010. aastast toimuvad [[Euroopa]]s iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutada taaskasutuse tulevikumeetodite üle.<ref name="NoFNW" />
 
==Tarbimine ja hinnad==
 
Päikesepaneelide müügiedu mõõdetakse paigaldatud süsteemide võimsuse alusel. Kui 2000. aastal installeeriti 277 MW väärtuses päikesepaneele, siis aastal 2011 oli see number 29 665 MW. Kumulatiivne installeeritud võimsus on kasvanud samal perioodil 1425 MW-lt 69 684 MW-ni, seega peaaegu 50 korda. Prognoositakse ka paigaldiste arvu kasvu tulevatel aastatel. 2011. aastal osteti päikesepaneele regionaalselt kõige rohkem Euroopas, ületades ülejäänud maailma tarbimist mitmekordselt. Euroopas tarnitakse kõige rohkem päikesepaneele [[Saksamaa]]le ja [[Itaalia]]sse.<ref name="3HoaQ" /><ref name="WEDH1" />
 
Koos tarbimise suurenemise ja konkurentsi tihenemisega on langenud päikesepaneelide hind. Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra.<ref name="B10Ju" /> Sellega kaasnevalt on langenud seadmekomplektide hind ka lõpptarbija jaoks: Saksamaa näitel on aastatel 2006–2011 jaehind langenud samuti üle kahe korra.<ref name="zfVCD" />
 
==Erinevad kinnitussüsteemid==
[[Pilt:Berlin pv-system block-103 20050309 p1010367.jpg|pisi|Katusele paigutatud päikesepaneelid]]
 
===Katusel paiknevad paneelid===
Üks kõige populaarsemaidlevinumaid viise paneelide paigaldamiseks on nende [[katus]]ele monteerimine, kuna nii kasutatakse ära muidu tühjalt seisev pind. Võrreldes maapinnal paiknevate rakistegapaigaldistega on katusele monteeritud päikesepaneelidpäikesepaneelide odavamadpatarei ja vähem keerukadodavam, kunasest kinnitussüsteem on lihtne. Paneelide paigutamine võib osutuda keerukamaks, kui katus on ebatraditsioonilise kujuga. Tihti osutuvad mureallikateks läheduses paiknevad kõrged [[puu]]d, mis paneelid varju jätavad. Et säilitada päikesepaneelide maksimaalset väljundvõimsust, tuleb nende pinda aeg-ajalt puhastada. Tavaliselt piisab sellest, kui paneelidele [[vihm]]a sajab, kuid vihmavaestes piirkondades võib katusel asetsevate paneelide puhastamine tülikaks osutuda.<ref name="roofvsground" />
 
===Maapealsed rakised=paigaldised ja päikeseelektrijaamad==
{{vaata|Päikeseelektrijaam}}
Maapealsete rakiste suureks eeliseks on nende paindlikkus: päikesepaneele saab paigutada maapinna suhtes erinevate nurkade alla ja sellega optimeerida paneelide tootlikkust. Katusele paigutatud paneelidega on see oluliselt keerulisem, kuna katuse kalle ja suund on määratud. Maapealsed paneelid on ka rohkem avatud tuulele, seega on nad paremini jahutatud. Maapealseid rakiseid kasutatakse enamasti just päikesejaamades, mis paiknevad suurel territooriumil ja toodavad energiat kümnetes või sadades megavattides. Sellistes parkides lisatakse rakisele tihti ka päikesejälgijad.<ref name="roofvsground" />
Maapealset paigaldust kasutatakse enamasti just päikeseelektrijaamades, mis paiknevad suurel territooriumil ja toodavad energiat kümnetes või sadades megavattides. Niisugustes jaamades võib olla sektsioonidesse ja rühmadesse ühendatuna sadu tuhandeid paneele võimsusega 50–1000 W.
Maapealsetes paigaldistes saab paneelid paigutada maapinna suhtes erinevate nurkade alla ja sellega optimeerida paneelide tootlikkust. Sellistes nn päikeseparkides on tihti kasutusel päikesejärgijad.<ref name="roofvsground" />
 
Päikesejälgijatega süsteemPäikesejärgimissüsteem tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide suundaasendit, et need paikneksid alati päikese poole. Tegemist on aktiivse süsteemiga ja paneelide liigutamiseks on üldjuhul vaja mootoreidmootorajameid. Kuna tegemist on liikuva süsteemiga, on sellise süsteemi ehitamine ning hooldamine samutikulukas, kallimkuid jasaadakse keerulisem.kõrgem Päikesejälgijategakasutegur – kuni 20 %. süsteemidPäikesejärgmissüsteemid võivad tugevama tuule korral kahjustusi saada. Fikseeritud süsteemid on tuule suhtes oluliselt vastupidavamad.<ref name="QsSRy" />
===Päikesejälgijad===
Päikesejälgijatega süsteem tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide suunda, et need paikneksid alati päikese poole. Tegemist on aktiivse süsteemiga ja paneelide liigutamiseks on üldjuhul vaja mootoreid. Kuna tegemist on liikuva süsteemiga, on sellise süsteemi ehitamine ning hooldamine samuti kallim ja keerulisem. Päikesejälgijatega süsteemid võivad tugevama tuule korral kahjustusi saada. Fikseeritud süsteemid on tuule suhtes oluliselt vastupidavamad.<ref name="QsSRy" />
 
==Päikesepaneelid kosmoses==
[[Pilt:Estcube-1 2012-12-27.jpg|pisi| Päikesepaneelid [[ESTCube-1]] kere küljes]]
[[Pilt:ROSSA.jpg|pisi|Päikesepaneelid [[Rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] küljes]]
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele [[tehiskaaslane|tehiskaaslastele]]. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. [[Vanguard-1]] kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10% ja mis tootsid kokku alla 1 W elektrienergiat. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks.<ref name="ryFAd" />
 
==Päikesepatareid kosmoseaparaatidel==
Selle probleemi lahenduseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Sellised süsteemid suudavad toota küll rohkem energiat, kuid lisavad satelliidile massi. Ka on paneelide lahtivoltimiseks vajalikud mehaanilised lahendused keerulised. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias. Kui Vanguard-1 paneelid olid kõigest 10% kasuteguriga, siis tänapäevased päikeseelemendid on 30% hüveteguriga <ref name="OEgf7" /> ja arendatakse ka juba 35% kasuteguriga elemente <ref name="dRLmT" />.
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele [[tehiskaaslane|tehiskaaslastele]]. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. [[Vanguard-1]] kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10% ja mis tootsid kokkukoguvõimsus alla 1 W elektrienergiat. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks.<ref name="ryFAd" />
Selle probleemi lahenduseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Sellised süsteemid suudavad toota küll rohkem energiat, kuid lisavad satelliidile massi. Ka on paneelide lahtivoltimiseks vajalikud mehaanilised lahendused keerulised. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud selleks järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias. Kui Vanguard-1 paneelid olid kõigest 10% kasuteguriga, siismille tänapäevased päikeseelemendidtulemisena on 30%tänapäevastel hüvetegurigapäikeseelementidel <refkasutegur name="OEgf7" /> ja arendatakse ka jubaüle 35% kasuteguriga elemente. <ref name="dRLmT" />.
 
==Taaskasutamine==
==Päikesepaneelide rakendused==
Päikesepaneelide [[klaas]]ist ja [[metall]]ist detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide [[pooljuhtmaterjal]]idest.
Päikesepaneelide või fotogalvaaniliste elementide kasutamiseks on palju praktilisi rakendusi.
<ref name="krueger" />
Päikesepaneele saab kasutada põllumajanduses energiaallikana, et niisutada põldusi.
* Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plastik ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80% päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht sarnaneb ehituses või autotööstuses kasutatava klaasiga, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks.<ref name="krueger" /><ref name="wambach" />
*Ränil mitte-põhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid: üks levinumaid viise on kasutada erinevaid keemilisi vanne materjalide eraldamiseks. Näiteks [[kaadium|Cd]]-[[telluur|Te]] põhinevad paneelid purustatakse ja jagatakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest.<ref name="krueger" /><ref name="wambach" />
 
Alates 2010. aastast toimuvad [[Euroopa]]s iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutadaarutleda taaskasutuse tulevikumeetodite üle.<ref name="NoFNW" />
Tervishoius saab kasutada päikesepaneele, et hoiustada külmikus meditsiinitarbeid. Paneele saab kasutada ka infrastruktuuri jaoks. PV-mooduleid kasutatakse fotogalvaanilistes süsteemides, ning nende hulka kuuluvad suurel hulgal elektrilisi seadmeid:
 
* Fotogalvaanilised elektrijaamad
* Katuste päikeseenergia PV süsteemid
* Eraldi PV süsteemid
* Päikeseenergia hübriidsüsteemid
* Kontsentreeritud fotogalvaanika
* Päikeseenergia baasil töötavad lennukid ja sõidukid
* Päikesepaneelid kosmosesõidukitel ja kosmosejaamades
 
==Vaata ka==
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
 
<ref name="O9Xev">{{netiviide | URL = http://www.eicsemi.com/back-office/downloads/Solar_v2A.pdf | Pealkiri =EIC Diodes in Solar photovoltaic (PV) Systems | Autor = EIC | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =8.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="UeWpT">{{netiviide | URL = http://www.solarcontact.com/solar-panels/types/solar-panel-efficiency | Pealkiri = How To Compare Solar Panels | Autor = SolarContact | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="bsBsy">{{netiviide | URL = http://ijuancarlo.wordpress.com/2011/06/03/22/ | Pealkiri = The Median Degradation Rate for PV Solar Panel Modules | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2011 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="wambach">{{netiviide | URL = http://www.bnl.gov/pv/files/PRS_Agenda/3_4_PV-Module-RecyclingWambach.pdf | Pealkiri =A Voluntary Take Back Scheme and Industrial Recycling of Photovoltaic Modules | Autor = K.Wambach, S. Schlenker, A. Müller, B. Konrad | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="NoFNW">{{netiviide | URL = http://www.pvcycle.org/past-events/3rd-international-conference-on-pv-module-recycling/ | Pealkiri = 3rd International Conference on PV Module Recycling | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2013 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =7.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="3HoaQ">{{netiviide | URL = http://www.epia.org/uploads/tx_epiapublications/Global-Market-Outlook-2016.pdf | Pealkiri = Global market outlook for photovoltaics until 2016 | Autor = EPIA | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =1.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="WEDH1">{{netiviide | URL = http://www.solarplaza.com/top10-pv-markets/ | Pealkiri = Top 10 World's Biggest PV Markets | Autor = SolarPlaza | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="B10Ju">{{netiviide | URL = http://emp.lbl.gov/sites/all/files/LBNL-5919e.pdf | Pealkiri = Tracking the Sun V | Autor = Galen Barbose, Naïm Darghouth, Ryan Wiser | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =1.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="zfVCD">{{netiviide | URL = http://www.solstats.com/blog/solar-energy/solar-panel-prices-drop-by-half-over-the-last-5-years/ | Pealkiri = Solar panel prices – drop by half over the last 5 years | Autor = SolStats | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="QsSRy">{{netiviide | URL = http://solarpowergeneration.ca/solar-trackers-pros-a-cons | Pealkiri = Solar trackers: Pros and cons | Autor = Solarize Energy | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =6.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="ryFAd">{{netiviide | URL = http://123seminarsonly.com/Seminar-Reports/036/47807330-Solar-sails-system-developmentPAJ-IEEE-98.pdf | Pealkiri =Spacecraft Solar Array Technology Trends | Autor =P. Alan Jones & Brian R. Spence | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="OEgf7">{{netiviide | URL = http://www.azurspace.com/images/pdfs/Download%20PDF_1.pdf | Pealkiri =TRIPLE JUNCTION SOLAR CELLS WITH 30.0% EFFICIENCY AND NEXT GENERATION CELL CONCEPTS | Autor =W. Köstler, M. Meusel, T. Kubera, T. Torunski | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2011 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
<ref name="dRLmT">{{netiviide | URL = http://www.azurspace.com/images/pdfs/1BO.10.3_AZUR_SPACE.pdf | Pealkiri =ABOUT AZUR’S "3G30-advanced"SPACE SOLAR CELL AND NEXT GENERATION PRODUCT WITH 35% EFFICIENCY | Autor =G.F.X.Strobl, D.Fuhrmann, W.Guter, V.Khorenko,W.Köstler, M.Meusel | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =3.05.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:AlalisvoolPäikeseenergeetikal]]
{{Elektroonika}}
 
[[Kategooria:Alalisvool]]
[[Kategooria:Elektroonika]]