Redaktsioon: 15. august 2019, kell 23:43 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 948 muudatust two repeated words (booster) Märgis: booster [1.0] ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. august 2019, kell 09:29 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
8. rida: \|tunnus = \|tunnus-tekst = \|asukoht = [[~~File~~Pilt:Republic of Venice 1796.png\|300px]]<br>Venezia vabariik 1796. aastal. Pildil pole kujutatud Venezia Joonia meres asuvaid valdusi. \|algusaasta = '''[[697]]''' \|loppaasta = '''[[1797]]''' 17. rida: }} '''Veneetsia vabariik''' (ka '''Veneetsia vabariik'''; [[itaalia keel\|itaalia]] ''Serenissima Repubblica di Venezia'') oli [[riik]] [[Aadria meri\|Aadria mere]] ääres aastatel ~~[[697]]–[[1797]]~~697–1797. Riigi keskus oli [[Veneetsia]]s ja riiki valitsesid [[Veneetsia doodž]]id. Esialgu kuulusid vabariiki ainult Veneetsia [[Veneta laguun]]i ümbruse alad, kuid hiljem hõlmas riik ka Itaalia kirdeosa, Aadria mere idaranniku ning [[Joonia meri\|Joonia]] ja [[Egeuse meri\|Egeuse mere]] saared. [[9. sajand]]iks saavutas Veneetsia poliitilise iseseisvuse ja omandas tänu soodsale geograafilisele asendile ja kaubavahetuse kasvule [[Lääne-Euroopa]] ja [[Levant\|Levandi]] vahel suure majandusliku mõju. Oma kõrgaegadel oli Veneetsia vabariik [[Vahemeri\|Vahemere]] piirkonna võimsamaid ja rikkamaid riike. 27. rida: ==Ajalugu== Riigi eksistentsi algusaastail pidas Veneetsia sõjategevust nende iseseisvust ohustanud [[Frangi riik\|Frangi riigi]], [[Langobardide kuningriik\|Langobardide kuningriigi]]ga [[8. sajand]]il; ~~[[Aadria meri\|~~Aadria merel]] ülemvõimu eest võistleva [[Nizza]] laevastiku, [[Abbassiidide kalifaat\|Abbassiidide kalifaadiga]] [[9. ~~sajand]]il~~sajandil ja 10. sajandil [[Ungari vürstiriik\|ungarlaste]] sõjaretkedega. [[Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg\|pisi\|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]]] [[~~File~~Pilt:Italy and Illyria 1084 AD.svg\|pisi\|~~left~~vasakul\|Aadria merd ja Veneetsia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1084. [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Verona mark]], [[Kärnteni hertsogkond]], [[Kraini mark]] ja [[Istria mark]]idega, [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)\|Horvaatia kuningriik]]]] [[~~File~~Pilt:Carpi en Italie 1350 2.png\|pisi\|Aadria merd ja Veneetsia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1350]] [[Saksa kuningas]] [[Otto I]] oli vallutanud [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaalia kuningriigi]] ja krooninud end 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik, koos [[Saksa kuningriik\|Saksa kuningriigi]] (''regnum Teutonicorum'') ja – aastast 1032 – [[Arelaat\|Burgundiaga]]. Üldiselt jättis asjaolu, et monarh viibis peamiselt eemal, veetes oma aja Saksamaal, Itaalia kuningriigi vähese keskvõimuga. Võimuvaakumi täitsid järk-järgult paavst ja piiskopid, samuti üha rikkamad Itaalia linnad, mis haarasid järk-järgult ümbritsevaid maapiirkondi. [[~~File~~Pilt:Republik Venedig.png\|pisi\|~~left\|~~vasakul]] ===Lombardia Liiga=== [[1158]]. aastal toimus [[Milano]] linnas ülestõus, mille keiser [[Friedrich I Barbarossa]] maha surus ja nõudis [[1158]]. aasta [[Roncaglia riigipäev]]al keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustas Itaalia linnade ametnike (''[[podestà]]'') asendamist enda esindajatega. [[1164]]. aastal moodustasid keisrivastase [[Lombardia Liiga]] [[Verona]], [[Padova]], [[Vicenza]] linnad ja Veneetsia vabariik. [[1177]]. aastal Veneetsias, [[paavst]]ivõimu ja selle liitlaste ([[Lombardia Liiga]]sse kuulunud Põhja-Itaalia linnriigid) ning [[Saksa-Rooma keiser\|Rooma keisri]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud [[Veneetsia rahu]]leping ja saavutatud rahu määras seeläbi mitmeks järgmiseks aastaks ära kogu [[Itaalia]] poliitilise suuna. [[1172]]. aastaks lõppes päritava doodživõimu ajastu ning kujunes Veneetsia vabariigi parlamendi valitsuse ajastu. Pärast [[1172]]. aastat usaldati doodži valimine viimaks neljakümnest liikmest koosnevale komiteele, mille liikmed valiti [[Veneetsia Suur Nõukogu\|Veneetsia Suure Nõukogu]] (''Maggior Consiglio'') liikmete seast valitud nelja mehe poolt. Suur Nõukogu ise aga nimetati iga-aastaselt ametisse 12 isiku poolt. ===Ristisõjad=== [[11. sajand]]i lõpus osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kalifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas. [[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]] [[~~File~~Pilt:Italia 1494-it.svg\|pisi\|Itaalia alade riigid 1494, Veneetsia alad lillaga]] Veneetsia mängis tähtsat rolli [[Neljas ristisõda\|Neljandas ristisõjas]] (1202–1204), suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[Ida-Rooma riik\|Ida-Rooma riigi]] hävitamisele. Ida-Rooma riigi alad jaotati Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel, Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahvkond\|Flandria]] [[Flandria krahv\|krahv]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)\|Baudoini]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri\|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. {{Vaata\|Neljas ristisõda}} ===Veneetsia koloniaalimpeerium=== [[Pilt:Venezianische Kolonien.png\|pisi\|~~left~~vasakul\|Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart]] Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. Veneetsia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik\|Ladina keisririigile]] tähendas, et Veneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. Veneetsia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, vallutatud keisririigi parim osa. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. Veneetsia vabariik omandas Kreekas ulatuslikud valdused, mis moodustasid osa selle ''[[Stato da Mar]]''ist: [[1206]]. aastal vallutas Veneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar\|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]]. [[Kreeta]] ([[Candia kuningriik]] või [[Candia hertsogkond]] oli aastatel 1211–1669 Veneetsia olulisemaid ülemereprovintse; [[Korfu]] saare vallutasid veneetslased genovalastelt 1207. aastal pärast Neljandat ristisõda ja kaotasid selle omakorda 1214. aastal Epeirose despootkonnale. 1258–1386 kuulus saar [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia kuningriigile]], misjärel Veneetsia 1386. aastal taastas kontrolli saare üle ja valdas seda 1797. aastani. 50. rida: Alates aastast [[1267]] annekteeris Veneetsia vabariik [[Istria]] ranniku sealse põlise itaallaste kogukonna tõttu järk-järgult ja tegemist on ka regiooni õitsenguajaga. Olulisimad Istria linnad kogesid Veneetsia valitsemise all uuestisündi. {{Vaata\|Frankokraatia}} [[1238]]. aastal liitus Veneetsia [[Genova vabariik\|Genova vabariigi]] ja [[Rooma paavst]]iga [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] ([[1220]]–[[1250]]), [[Saksa kuningas\|Saksa kuninga]] ([[1212]]~~–[[1220]]~~–1220) ja [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia]] [[Sitsiilia kuningas\|kuninga]] ([[1197]]~~–[[1250]]~~–1250) [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] vastasesse sõtta. Friedrich oli Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna [[ristisõda\|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud. [[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda\|Viiendas ristisõjas]] [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. [[1228]]. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. ===Võimuvõitlus Genovaga=== [[~~File~~Pilt:Venetian galley at Curzola-engraving.jpg\|pisi\|]] [[~~File~~Pilt:Venice galley rowing alla sensile1.jpg\|pisi\|Veneetsia [[galeer]]]] 1257–1270 pidas Veneetsia ~~[[Genova vabariik\|~~Genovaga]] 13-aastast sõda ülemvõimu pärast. Genova vabariik, et taastada kaubanduskontroll, asus liitu [[Nikaia keisririik\|Nikaia keisri]] [[Michael VIII]] Palaiologosega, kes tahtis [[Konstantinoopol]]i tagasivallutamisega Bütsantsi taastada. Märtsis 1261 sõlmiti liiduleping [[Kemalpaşa\|Nymphaion]]is. 25. juulil 1261 vallutasid Nikaia väed [[Alexios Strategopoulos]]e juhtimisel Konstantinoopoli tagasi. Seetõttu kaldus vaekauss Genova suunas, kes oli saanud vabakaubanduse õigused Ladina keisririigis; Genova kaupmeeste käes oleva kaubanduskontrolli kõrval omandas Genova sadamaid ja vahejaamu paljudel saartel ja asundustes ~~[[Egeuse meri\|~~Egeuse mere]] ääres. [[Chíose saar\|Chíose]] ja [[Lesbos]]e saared muutusid Genova kaubajaamadeks, samuti [[Smürna]] linn (İzmir). [[Chioggia sõda]] (1378–1381) lõppes Veneetsia ülemvõimu taastamisega [[Aadria meri\|Aadria merel]]. Kaotusega Chioggia juures (1380), algas Genova allakäik. Enne Chioggia sõda, mis kestis aastatel 1379–1381, nautis Genova mereülemvõimu, mis oli tema võimu ja seisundi allikas Põhja-Itaalias. Genova kaotus jättis Genova ilma selle mereülemvõimust, tõukas ta eemale Vahemere idaosa turgudelt ja algatas linnriigi languse. 1274–1294 reisis Veneetsia kaupmees [[Marco Polo]] [[Hiina keiser\|Hiina keisri]] [[Kublai Khan]]i juurde, kelle õukonnas viibis ta 17 aastat. [[~~File~~Pilt:Venetian Galley (14th century).png\|pisi\|~~left~~vasakul\|[[14. sajand]]i Veneetsia galeer]] [[1343]]. aastal vallutati paavst [[Clemens VI]] poolt väljakuulutatud [[Smyrna ristisõda~~\|Smyrna ristisõdades~~]]des (1343–1351) koos [[Hospitaliidid\|Hospitaliitidega]], [[Genova ~~vabariik\|Genova]]~~, [[Küprose kuningriik\|Küprose]], [[Dauphiné]] liitlastega osmanitelt [[Smyrna]], [[Väike-Aasia]] läänerannikul. [[1489]]. aastal loobus Küprose kuninga Jacques III de Lusignani lesk, [[Veneetsia]]st pärit kuninganna Caterina Cornaro, troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros olnud edukas [[keskaeg]]ne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide [[Genova ~~vabariik\|Genova]]~~ ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Sõda Genovaga aastatel 1373–1374, lõppes peamise sadama [[Famagusta]] okupeerimisega. Lõpuks sai Küpros Veneetsia abiga Famagusta tagasi. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui [[Osmanite riik]] [[sultan]] [[Selim II]] juhtimisel kogu saare vallutas. [[~~File~~Pilt:One of the Venetian Galleasses at Lepanto - Pg 74.jpg\|pisi\|Veneetsia galeer Lepanto merelahingus]] [[~~File~~Pilt:Battle of Lepanto.jpg\|pisi\|~~left~~vasakul\|[[Lepanto merelahing]]]] 1571. aastal vallutasid [[Selim II]] Osmanite väed Veneetsia [[Stato da Mar]]e osa [[Veneetsia Küpros\|Küpros]]e, mille Veneetsia garnison Küprosel [[Famagusta]]s alistus 15. augustil. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste [[Püha Liiga]] merevägi - koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega\|Hispaania]], Veneetsia, [[Kirikuriik\|Kirikurii]]gi, [[Genova ~~vabariik\|Genova]]~~, [[Savoia hertsogkond\|Savoia]] ja [[Malta]] sõjalaevastikke. Kreeka [[Pátra]]se [[Pátra laht\|lahest]] itta sõudes [[Lepanto merelahing\|põrkus nende laevastik endast märksa suurema Osmanite laevastikuga]] Lepanto (praeguse [[Nafpaktos]]e) juures. Püha Liiga laevastik koosnes kokku 206 [[galeer]]ist ja kuuest galeassist (kahurigaleerist), Osmanite laevastikku kuulus 230 galeeri ja 56 väiksemat galiotti. Neljatunnise merelahinguga 7. oktoobril 1571 löödi osmanite laevastikku. Püha Liiga kaotas lahinguga 50 galeeri, Osmanite laevastik kaotas aga kokku 210 laeva, neist 130 langes vastaste kätte. Osmanite laevastik, ehitati küll mõne aastaga jälle üles, aga nüüd polnud enam piisavalt mehi, et laevu mehitada, ning laevastik keskendus pigem Istanbuli kaitsmisele. ===Vabariigi õitseng=== 74. rida: * ''[[Domini di Terraferma]]'' ("maismaariik"; ka ''Stato di Terraferma''), kuhu kuulusid [[Veneto]], [[Friuli]], nn [[Julia mark]], [[Lombardia]] idaosa ja [[Romagna]]. [[Pilt:Repubblica di Venezia.png\|center\|pisi\|755px\|Veneetsia vabariigi valdused tänapäevaste riigipiiride taustal. Tumepunaselt: 15. sajandi alguses vallutatud alad. Punaselt: valdused 16. sajandi alguses. Roosalt: ajutiselt vallutatud alad. Kollaselt: merealad, kus 15. sajandil domineeris Veneetsia laevastik. Oranžilt: peamised marsruudid. Lillad ruudud: peamised kaubaturud ja kaubanduslikud kolooniad.]] [[18. sajand]]il hakkas Veneetsia vabariigi tähtsus vähenema ja vabariik kaotati [[1797]]. aastal pärast [[Napoleon I]] poolt vallutamist. Veneetsia vabariigi alad jaotati [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide riik\|Austria]] vahel. {{pooleli}} 85. rida: ==Välislingid== *[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyVenice.htm Republic of Venice, AD 697 – 1797] [[Kategooria:Veneetsia vabariik\| ]] [[Kategooria:Itaalia keskaeg]]

Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel