Teod: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
15. rida:
Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga [[liik (bioloogia)|liike]]. Tänapäeval elavatest tigudest eristatakse umbes 85 000 liiki <ref name="Loomade elu" /> 309 [[perekond (bioloogia)|perekonnas]], kuid [[fossiil]]seid perekondi on veel 202.<ref name="Bouchet" />. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid [[putukad|putukatele]]. Eestis elab "[[Loomade elu]]" andmetel 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki.<ref name="Loomade elu" /> Eestis elab 85 kojata maismaatigu ja 71 kojaga maismaatigu.<ref name="Q5D0o" />
Tigude eellased eristusid teistest loomarühmadest [[Kambrium]]i ajastul meres. [[Karbon]]i ajastul kohastusid mõned teorühmad eluks kuival maal ja neist said maismaaloomad, kes levivad isegi [[kõrb]]etes ja kõrgmäestikes kuni igilume piirini. Tigusid võib pidada üheks esimestest loomarühmadest, kes maismaale elama asusid.<ref name="abri" /> Enamik tigusid jäi siiski vee-elulisteks ja ka osa maismaatigusid on sekundaarselt tagasi vette pöördunud.
Kuna teod on kõigusoojased, siis jäävad nad külmematel perioodidel talveuinakusse. Tigudel on väga palju looduslikke vaenlasi, mistõttu ei ela nad tavaliselt üle 1–2 aasta, kuid suurte maismaatigude eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani.<ref name="EL" />
24. rida:
Tigude globaalne levila on väga lai, ulatudes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani. Nad on hästi kohastunud mitmesugusteks elutingimusteks ja asustavad kõiki loodusvööndeid. Kuigi maismaa- ja mageveeteod on paremini tuntud, elab kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest [[meri|meres]], kus nad on lisaks [[ookean]]ide ja merede rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamere.<ref name="Loomade elu" />
[[koda (zooloogia)|Kojaga]] maismaatigude jaoks on elupaigavalikul oluline koja ehituseks sobiva materjali olemasolu. Eelistatult on selleks [[lubjakivi|kaltsiumkarbonaat]], mistõttu eelistavad teod aluselise ja lubjarikka pinnasega kooslusi. Ka Eestis on täheldatud, et tigude arvukus ja mitmekesisus on suurem lubjarikkama aluspinnaga Põhja-Eestis kui Lõuna-Eestis.<ref name="EL" /> Lubjavaestes või happelise aluspinnaga piirkondades võib siiski leida erinevaid [[nälkjad|nälkjaid]] või õhukese valgulise kojaga tigusid.
Mõned teod, näiteks perekondade ''Sphincterochila'' ja ''Xerocrassa'' esindajad, on asustanud [[ariidne kliima|ariidseid]] piirkondi, samuti leidub tigusid teistes äärmuslike tingimustega piirkondades, nagu [[hüdroterm]]id ja koopad.
===Toitumine===
[[Pilt:Conus consors daullei 001.jpg|pisi|Koonusteo ''[[Conus consors]]'' koda. See tigu on röövloom, kes toitub põhiliselt ussidest, teistest limustest või kaladest
Enamik maismaatigusid on [[herbivoor]]id, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest. Vee-eluliste tigude seas on levinud väga mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, [[detritofaag]]e, raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel [[hõõrel]] puudub või on redutseerunud. Maismaateod võivad toiduallikana kasutada ka [[samblad|samblaid]], [[samblikud|samblikke]] ja [[seen]]i ning veeteod võivad kividelt kraapida [[vetikas|vetikaid]].
Karnivoorsed teod on näiteks perekonnad ''Testacella'', ''Daudebardia'' ja "kummitusnälkjas" ''Selenochlamys ysbryda'', herbivooride hulka kuulub näiteks perekond ''Diastole'' <ref name="invert" />.
47. rida:
==Ehitus==
[[Pilt:Prosobranchia male.svg|
Helekollane – keha<
Pruun – koda ja kojakaas<br/>
Roheline – seedesüsteem<br/>
78. rida:
Teod on asümmeetrilise kehaga, mis on selgesti eristunud sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas on peaaju, mis koosneb liitunud närvitänkudest. Tigude anatoomilised iseärasused on [[koda (zooloogia)|koja]] esinemine ja [[torsioon]].
Torsioon on protsess, mille käigus on keha keerdunud kuni 180 kraadi. Selle tulemusena on tigudel välja kujunenud unikaalne organite paigutus ja pärak on nihkunud pea kohale. Torsioon on viinud parema kehapoole elundite täieliku redutseerumiseni, mistõttu on tigude keha asümmeetriline ja paarilistest organitest (nt neerud, kopsud, südamekojad) on säilinud ainult vasakpoolsed.<ref name="abri" /> Evolutsioonis toimus torsioon pärast koja keerdumist ja need kaks protsessi kujunesid teineteisest sõltumatult. Torsiooni tekkepõhjused on suures osas veel ebaselged, kuid tõenäoliselt on protsess seotud kaitsefunktsiooniga, sest võimaldab kaitsva koja varju tõmmata esmalt pea ja seejärel jala.<ref name="invert" /> Torsiooni väljakujunemise kohta on esitatud ka alternatiivseid hüpoteese.<ref name="Rgwgn" /> Torsioon väljendub ka mõningate tigude [[ontogenees]]is, kui vastsestaadiumis [[bilateraalsümmeetria|bilateraalsümmeetrilise]] looma kere täiskasvanuks saades pöördub.<ref name="invert" />
===Koda===
Koda on enamasti lubiainest koosnev moodustis, millesse tigu ohu korral varjuda saab. Koda katab ja kaitseb sisusekotti ehk teo seljale väljuvat kotikujulist sopistist, mille sees asuvad mitmed elundid. Paljudel tigudel on koda ja vastavalt sellele ka sisusekott keerdunud spiraalselt ümber oma pikitelje. Enamasti on keerdumine toimunud parempidiselt (kui vaadata koda tipu poolt), kuid mõnede liikide puhul ka vasakpidiselt. Selle alusel eristatakse paremkeermeseid (deksiotroopsed) ja vasakkeermeseid (leotroopsed) kodasid. Teoliikide kojad võivad olla väga erikujulised.<ref name="Loomade elu" />
Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Täielikult väljakujunenud koja ehituses võib eristada kolme kihti, millest välimine on orgaaniline [[sarvkiht]] ning kaks sisemist on lubjakihid: [[prismakiht]] ja [[pärlmutterkiht]].<ref name="abri" />
102. rida:
==Süstemaatika==
[[Pilt:Turritellatricarinata.jpg|pisi|[[Pliotseen]]is [[Küpros]]el elanud ''Turritella carinata'' fossiilsed kojad. See perekond elab tänapäevalgi
Varem on eristatud kolme alamklassi:
*[[Eeslõpuselised]] (''Prosobranchia'') – kõige primitiivsem rühm, kellest pärinevad teised alamklassid.<ref name="invert" /> Eeslõpuselisi iseloomustab hästiarenenud koda, iseärasused närvisüsteemis <ref name="Loomade elu" /> ja lõpuse paiknemine südame ees <ref name="abri" />. Enamasti mere-elulised.
125. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 2. kd
<ref name="Bouchet">Bouchet P. & Rocroi J.-P. (Ed.); Frýda J., Hausdorf B., Ponder W., Valdes A. & Warén A. 2005. Classification and nomenclator of gastropod families. Malacologia: International Journal of Malacology, 47(1–2). ConchBooks: Hackenheim, Germany</ref>
<ref name="Q5D0o">[http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Maismaatigude-maaraja.pdf Eesti kojaga maismaatigude määraja]</ref>▼
<ref name="abri">G. Abrikossov, E. Bekker, L. Levinson "Selgrootute zooloogia" 1960 Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus</ref>▼
<ref name="EL">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html Suured teod] A. Veegen "Eesti Loodus" 9/1997</ref>
<ref name="invert">E.Ruppert, R.Barnes "Invertebrate zoology" 1994 Fort Worth [etc.] : Saunders College Publishing : Harcourt Brace College Publishers</ref>
▲<ref name="abri">G. Abrikossov, E. Bekker, L. Levinson "Selgrootute zooloogia" 1960 Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus</ref>
▲<ref name="Q5D0o">[http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Maismaatigude-maaraja.pdf Eesti kojaga maismaatigude määraja]</ref>
<ref name="Rgwgn">[http://icb.oxfordjournals.org/content/46/2/134.full "Modern insights on gastropod development: Reevaluation of the evolution of a novel body plan"] Louise R. Page (2006) Integrative and Comparative Biology 46 (2): 134–143.</ref>
}}
| |||