Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Heinrich Lõvi''' ([[saksa keel]]es ''Heinrich der Löwe''; [[1129]] – [[6. august]] [[1195]]) oli [[Welfi dünastia]]st saksa ülik, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] (vastavalt '''Heinrich III''' ([[1154]]–[[1195]]) ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog '''Heinrich XII''' ([[1142]]–[[1195]]) nime all).

 

 

[[1142]]. aastal andis [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast Heinrich Lõvile (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s. Heinrich Lõvi laiendas Saksa võimu ja kristlust tänapäeva [[Mecklenburg]]i ja [[Pommeri]]sse. [[1143]]. aastal asutas Saksi hertsogi Heinrichi vasall [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]] [[Trave]] ja [[Wakenitz]]i ühinemiskohale, saarele [[Lübeck]]i linna.

{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''

[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]

Ida-Saksimaa sai Anhalti krahv [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Lääne-Saksimaa suurim jagu anti [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnana]] [[Kölni peapiiskop]]ile. Saksidest piiskopid, kes olid enne seda vallanud suveräänset võimu oma territooriumitel, kuigi Saksimaa hertsogi eestkoste all, saavutasid sõltuvuse ainult keiserlikust valitsusest; sama juhtus ka suure arvu ilmalike krahvkondade ja linnadega.

 

 

Heinrich Lõvi sai tagasi oma [[Welfi dünastia|Welfide]] emapoolselt päritud Braunschweigi [[pärusvaldus]]ed, kuid 1182. aastal Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid [[eksiil]]i [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]]. [[1189]]. aastal, kui Friedrich oli ristisõtta läinud, naasis Inglismaalt. Ta sai aga taas lüüa ning pidi uuesti põgenema.

Heinrich Lõvi oli esmalt abielus Clementiaga, kes oli [[Zähringeni hertsog]]i [[Konrad (Zähringeni hertsog)|Konradi]] ja Namuri Clemence'i tütar. Abielust sündisid:

*Gertrude (1155–1197), abiellus esmalt [[Švaabimaa hertsog]]i [[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich IV]]-ga ning hiljem [[Taani]] kuninga [[Knud VI]]-ga

*Heinrich (suri noorelt)

 

*Matilda (1171–1210), abiellus Perche'i krahvi Godfreyga ja hiljem [[Enguerrand III de Coucy]]ga

*Richenza (1172–1204), oli kihlatud Taani kuninga [[Valdemar II]]-ga

*[[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto]], Püha-Rooma keiser Otto IV nime all ning Švaabimaa hertsog

*[[Wilhelm (Lüneburgi hertsog)|Wilhelm]] (1184–1213), Lüneburgi hertsog

 

Heinrichil oli ka suhe Idaga, kes oli Blieskasteli krahvi Gottfriedi tütar. Suhtest sündis:

 

[[Kategooria:Monarhid]]