Euroopa Liidu direktiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
+materjal artiklist "Direktiivide kaudne õigusmõju" |
||
1. rida:
'''Direktiiv''' on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[õigusakt]], millega ühtlustatakse [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriikide]] õigusakte, eelkõige ühtse [[turg|turu]] toimimise huvides<ref name="TEA"/>. Erinevalt [[Määrus (Euroopa Liit)|määrusest]] ei ole direktiiv otsekohalduv, vaid on juhis liikmesriikidele Euroopa Liidu seatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas vastavaid eesmärke saavutada.
33. rida ⟶ 32. rida:
== Direktiivi kaudne õigusmõju ==
Direktiivi kaudne õigusmõju ehk kooskõlaline tõlgendamine (inglise ''indirect effect of directive'') on [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õiguse]] põhimõtte, mille kohaselt on kõik EL riikide kohtud kohustatud [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendama]] sisseriikliku õigust EL õiguse valguses. Kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte seisab direktiivide vahetu õigusmõju kõrval alternatiivse vahendina EL õigust puudutavates vaidlustes.
Esimene otsus, kus Euroopa Kohus kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aasta [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen|Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann kaasus]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref>. Selles kaasuses kinnitas Euroopa Liidu Kohus esmakordselt, et riiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama sisseriikliku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses selleks, et tagada direktiivi tulemuslikust. Sisseriiklikud kohtud peavad tagama seda järgides sisseriikliku seadusandlust ja vältides [[diskretsiooniõigus]]e ületamist.
=== Põhimõtte väljakujunemise ajalugu ===
Esimene otsus, kus [[Euroopa Kohus]] kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aastal [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen|Sabine von Colsoni ja Elisabeth Kamanni]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C-14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref> kaasus, milles [[Euroopa Liidu Kohus|EL-i kohus]] esmakordselt kinnitas, et Euroopa Liidu riikide kohtud on kohustatud tõlgendama siseriiklikku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses selleks, et tagada direktiivi tulemuslikkust. Kohus aga täpsustas, et siseriiklikud kohtud peavad selle tagama, järgides sisseriiklikku seadusandlust ja vältides diskretsiooniõiguse ületamist. Et vastuolu on võimalik vältida tõlgendamise teel veel, ei tähenda veel, et direktiivi ei ole vaja siseriiklikku õigusse õigesti sisse viia.<ref>{{Raamatuviide|autor=J. Laffranque|pealkiri=Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=295-296}}</ref>
Hilisemas lahendis [[Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA]]<ref>Asi [http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-106/89 C-106/89], ''Marleasing v Comercial Internacional de Alimentació''</ref> EL-i kohus laiendas kooskõlalise tõlgendamise mõju. Kohus kinnitas, et EL-i riikide õigusnorme peab tõlgendama kooskõlas EL-i õigusega, isegi kui probleemi käsitlev direktiiv ei ole siseriiklikult üle võetud. Lahendi olulisem mõju seisnes selles, et see kohustas EL-i riikide kohtuid eelistama EL-i õigusega konformset tõlgendamist senikaua, kui see ei vii ''contra legem'''i lahenduseni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Marc Amstutz|pealkiri=In-Between Worlds: Marleasing and
the Emergence of Interlegality in
Legal Reasoning|aasta=2005|koht=Oxford, Suurbritannia|kirjastus=Blackwell Publishing Ltd|lehekülg=771}}</ref>
Selline EL-i õiguse kohtlemine tähendab, et riigid on kohustatud enne teiste meetmete rakendamist (nt vahetu õigusmõju) proovima tõlgendada siseriiklikku õigust kooskõlas EL-i õigusega. Kui nad veenduvad, et see on võimatu, võib minna teiste meetmete juurde.<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Craig, G. de Burca|pealkiri=EU law: text, cases, and materials|aasta=2015|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=210-212}}</ref>
=== Kooskõlalise tõlgendamise piirid ===
[[Bernhard Pfeiffer jt. v Deutsches Rotes Kreuz, Kreisverband Waldshut eV|Liidetud kohtuasjades C-397/01–C-403/01]]<ref>Liidetud kohtuasjades [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62001CJ0397&from=EN C-397/01–C-403/01], Bernhard Pfeiffer jt. ''versus'' Deutsches Rotes Kreuz, Kreisverband Waldshut eV</ref> on EL-i kohus andnud suunise siseriiklike õigusnormide rakendamisel kaaluda siseriiklikku õigust tervikuna ja tõlgendada seda võimalikult suures ulatuses, et saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas tulemus. Siiski kooskõlaline tõlgendamine ei ole piiramatu põhimõte. Üks probleemidest, mis võib üles kerkida põhimõtet rakendades, on ''contra legem'''i tõlgendamine.
Euroopa Liidu Kohtu kaasus, mis käsitles ''contra legem''<nowiki>'</nowiki>i tõlgendamist, oli [[Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu|Maria Pupino kaasus]]<ref>Asi [http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=2293F2C4B13EAF4DABE001BC52E78DE2?text=&docid=59363&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1386341 C-105/03], ''Maria Pupino''</ref>. Maria Pupino oli lasteasutuse õpetaja, keda süüdistati lastele raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma otsuses Euroopa Liidu Kohus täpsustas, et liikmesriigi kohtu kohustust viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel direktiivile piiravad õiguse üldpõhimõtted, eelkõige õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte, ning see ei või olla alus siseriikliku õiguse ''contra legem'''i tõlgendusele.
Kooskõlaline tõlgendamine on ka ajaliselt piiratud. Asjas [[Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG)|Adeneler jt v ELOG]]<ref>Asi [http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-212/04 C-212/04], ''Konstantinos Adeneler and Others v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG).''</ref> küsiti EL-i kohtult, mis hetkest on direktiivil kaudne õigusmõju (juhul, kui see ei ole õigeaegselt ülevõetud). Sellele kohus vastas, et:
{{Cquote|124. Juhul, kui direktiiv on asjaomase liikmesriigi õiguskorda üle võetud hilinenult ning asjakohastel sätetel puudub vahetu õigusmõju, peavad siseriiklikud kohtud alates ülevõtmise tähtaja möödumisest tõlgendama siseriiklikku õigust nii palju kui võimalik kõnealuse direktiivi sõnastusest ja eesmärgist lähtudes, et saavutada direktiivis kehtestatud eesmärgid, eelistades siseriiklike õigusnormide sellist tõlgendamist, mis on selle eesmärgiga kõige rohkem kooskõlas, et leida seeläbi nimetatud direktiivi sätetega kooskõlas lahendus.}}
Niisiis direktiiv omandab kaudse õigusmõju ainult ülevõtmise tähtaja möödumisest. Seega oleks ebaõige tõlgendada siseriiklikku õigust EL-i õiguse valguses enne, kui direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud.
=== Riigikohtu praktika ===
[[Riigikohus]] on mitu korda kinnitanud kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Riigikohus käsitles ''inter alia'' põhimõtet [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07|asjas 3-3-1-85-07]]<ref>[https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-3-1-85-07 3-3-1-85-07] Riigikohtu halduskolleegiumi 7. mai 2007. a kohtuotsus</ref>, milles oli täpsustatud, et kui Eesti õiguse kooskõlaline tõlgendamine ei ole võimalik, peab jätma vastuolulise normi kohaldamata [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus|põhiseaduslikkuse järelevalve]] kohtumenetlust algatamata.
Kooskõlalist tõlgendamist on Riigikohus kasutanud näiteks selleks, et lahendada [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06|Gulf Oili kaasust]]<ref>[https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-4-06 3-2-1-4-06] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2006. a kohtuotsus</ref>. Õiguslik probleem seisnes selles, et tol ajal kehtiv [[kaubamärgiseadus]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/KaMS Kaubamärgiseadus] (lühend - KaMS)</ref> § 16 lg 3 ei andnud võimalust keelata kaubamärgiga tähistatud ja käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist. Kooskõlalise tõlgendamise abil oli kohus aga võimeline vastuolu ületama. Nimelt kohus leidis, et kaubamärgiseadust oli vaja tõlgendada koostoimes kõlvatu konkurentsi, eksitava reklaami jt sätetega.
Samas kooskõlaline tõlgendamine ei ole alati võimalik. Näiteks [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06|asjas 3-1-1-125-06]]<ref>[https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-1-1-125-06 3-1-1-125-06] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märts 2007. a kohtuotsus</ref> oli käsitletud ülalmainitud Pupino kaasusega väga sarnane olukord. Nimelt kohus pidi otsustama, kas Eesti siseriiklik õigus võimaldab tõlgendada [https://www.riigiteataja.ee/akt/krms kriminaalmenetluse seadustikku]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/krms Kriminaalmenetluse seadustik]</ref> (KrMS) selliselt, et lubada kohtueelses menetluses kogutud ütlusi tõenditena kohtumenetluses. Kohus leidis, et sel juhul selline tõlgendamine oleks vastuollus seadusandja tahtega (''contra legem''), sest kehtiva KrMS paragrahvid juba sätestasid lubatud tõendite loetelu.
==Vaata ka==
| |||