Erinevus lehekülje "Londoni Kuninglik Selts" redaktsioonide vahel

P
→‎Ajalugu: ÕS soovitab kasutada *algselt asemel sõnu *esialgu v esiotsa.
P (→‎Ajalugu: Üksi konteksti jääv tüübinimetus (selts, liit, põhikool jne) on alati väiketäheline.)
P (→‎Ajalugu: ÕS soovitab kasutada *algselt asemel sõnu *esialgu v esiotsa.)
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, Sir [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene eksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi algseltesialgu nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal. ja1663. aastal nimetati see teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal nimetati see loodusteadmiste parandamise nimel tegutsevaks Londoni kuninglikuks seltsiks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'').<ref name="history" />
 
Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
1158

muudatust