Redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 13:02 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. august 2019, kell 09:28 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägin üldmõistest; stuudio kohta vaata artiklit [[Pantomiim (stuudio)]]}} [[~~File~~Pilt:PANTOMIME-PABLO.jpg\|~~thumb~~pisi\|[http://www.pablo-zibes.de Pantomiim] Pablo Zibes]] '''Pantomiim''' on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel. Kunstiala nimetus tuleneb [[Vana-Kreeka]]st, kus nii nimetati [[näitleja]]t või [[tantsija]]t, kes muusika saatel "kõike jäljendas" (kr. παντόμιμος ''pantómimos''). Kindla koha Euroopa kultuuris leidis pantomiim ''commedia dell'arte'' õitseajal. Klassikalises euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud, käes on valged kindad. [[Faabula]] või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi [[heli]]del ja ka [[valgustus]]el. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes [[5. sajand eKr\|5. sajandist eKr]]. Pantomiimi elemente leidub paljude [[rahvas]]te [[rituaal]]setes [[tants]]udes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, [[grimass]]idega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha [[plastika]]. Pantomiimi võidakse esitada teatris, estraadil või ka koguni pargis või tänaval. Esituse ja etenduse iseloom võib olla erinev: tal võib olla üldtegevuslik või ka tantsuline kallak, ta võib olla filosoofilise laadiga või burleskne jm. Pantomiimi füsiotehnika lahutab keha 13 osaks. Suurt tähelepanu pööratakse [[~~Žest\|žestile~~žest]]ile – rõhutatud liigutusele. Mõõdupuuks on žesti ökonoomsus ja puhtus. Teine oluline element on [[miimika]]. Kõige eredama miimika kutsub esile emotsioon. psüühiline protsess, mis peegeldub näos. Eesmärgiks on miimika kui žest, mitte miimika kui grimass. Pantomiimi füsio-psühhotehnika sulam teostub elementide liitumisel ning väljendub mängus, kehaosade eraldi ja koos tegutsemises. Kujuneb kehakeel, millele lisandub emotsionaalne/psüühiline taust. Pantomiim väljendub igas märgis, žestis, liigutuses, liikumises, miimikas, poosis. Liigutusi juhib temperament kui käitumislaad. ==Pantomiimi areng== 19. sajandil prantsuse teatris valitsenud anekdootlik loojutustamine, mis baseerub kindlal süžeel, aitas kaasa sellele, et juba varem tänavaetendustel, tsirkuses ja salongietendustel välja kujunenud lavakujud ([[Pierrot]], [[Harlekiin]] jt) kinnistusid. Omamoodi aitas selleks kaasa fotograafiaga kaasnenud "elavate piltide" ja [[~~Tummfilm\|tummfilmide~~tummfilm]]ide ([[Charlie Chaplin]] jt) loomine. Pantomiimi alusepanijad olid [[Joseph Grimaldi]], [[Jean-Gaspard Deburau]] ja [[Jean-Louis Barrault]]. Lavalise liikumise alal, sealhulgas pantomiimi olemuse mõistmises ja arengus on olnud oluline figuur [[François Delsarte]] (1811–1871), kes sõnastas ja põhjendas [[~~Žest\|žesti~~žest]]i olemust. Tulemust arendas edasi ja süstematiseeris Sergei Volkonski (1860–1937) printsiibil miimika-pantomiimika. 19. sajandil kujunes pantomiim Euroopas iseseisvaks kunstialaks. Lähtepunktiks on olnud [[semiootika]], märkide keel, staatilisus kui plastilisuse vastand, teisalt [[Dünaamika (muusika)\|dünaamika]], [[rütm]], [[meloodia]]; žesti/liigutuse vormiline tugi, dünaamika kui [[harmoonia]] (seesmise ja välise ühtsus). Dünaamikast kasvab välja mimeesile iseloomulik katkendlik või sujuv või neid kaht ühendav liigutus ning plastiline diapasoon. 20. sajandi moodsa pantomiimi eri suundade arenguks lõid eeldused Étienne Decroux, François Delsarte, Émile Jaques-Dalcroze, [[Rudolf von Laban]]. Pantomiim kujunes selgelt omaette kunstialaks, kui see ühelt poolt tungis [[teater\|teatrisse]], teisalt aga eristus [[soolo]]miimide numbrikunstina. Sellesse väljakujunemisse andsid suure panuse Marcel Marceau Prantsusmaal, juudi päritolu Samy Molcho Austrias, Ladislav Fialka omaaegses Tšehhoslovakkias, Henryk Tomaszewski Poolas ja Jean Soubeyran Saksamaal.<ref name="mwZQE" /> 19. rida: Tänapäeva pantomiimil on mitmeid eri stiile ja otsingusuundi. Pantomiim võib olla tantsuelementidega liikumisetendus, tummnäidend, estraadinumber jm. Euroopas on pantomiimi arengu seisukohalt oluline roll olnud eriti prantsuse ja tšehhi vabalaval ning teatril. Pantomiimikunst on sisult ja vormilt, žanrilt ja stiililt ning tõlgenduselt väga võimalusterikas. Olgu nimetatud mõned suunad: * folkpantomiim – lavale seatud rahvamängud, -tavad, -kombed. Eluliselt realistlik kujundikeel. [[Fantaasia]], [[allegooria]], tüüpkujude mängumaa; * mimodraama – [[~~Miimika\|miimikal~~miimika]]l, žestikulatsioonil, liikumisel rajanev rollijoonisega tummnäidend; * sümbolism – stiliseeritud tegevuskunst, kus liituvad kujundav ja väljendav. Mängitakse ja mõtestatakse lahti sümbolit; * mimoplastika – kindlale süžeele/režiile seatud teatraliseeritud liikumisetendus. Terviku loojaks lavakujundus ja muusika; 32. rida: Tugevad pantomiimikeskused olid Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes [[estraad]]i- või [[tsirkus]]enumbreid, või emantsipeerus teatris, andes [[tants]]ulisi (nagu oli Eestis) ja [[kloun]]aadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni [[Vjatšeslav Polunin]]i juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mõne kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka päriselt pantomiimile pühendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi läti päritoluga mitmekülgse kunstiinimese [[Modris Tenisons]]i (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" [[Robert Līgers]]i juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises Nõukogude Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külastajaid üle kogu Nõukogude Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio Pantomiim [[Adolf Traks]]i juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlelud ja kohtumised. ==Pantomiim Eestis== Pantomiimi elemente kasutati eesti teatris juba enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]], ekspressionistlikku laadi lavastustes oli sellel vahel kesknegi koht. Mitmeid [[Rahvusooper Estonia\|Estonia teatri]] ja [[Gerd Neggo tantsustuudio\|Gert Neggo tantsustuudio]] etteasteid afišeeriti pantomiimina.<ref~~>Lea Tormis~~ name="~~Eesti~~ balletist" ~~Eesti Raamat 1967<~~/~~ref~~> Kõige enam vajasid pantomiimile omast lava- ja tantsuteatriartistid. Uute väljendusvahendite poole püüdleva amatöörtrupi [[Hommikteater]]<ref name="kaUy4" /> lavastatud draamas "Inimesed" (1923) oli sõnaline element marginaalne ja keskne pantomiimilik element. Eesti esimeseks kutseliseks tantsijannaks kujunes [[Ella Ilbak]] (1895–1997). Saanud algõppe Eestis (E. Partsi tantsustuudios), täiendas ta ennast välismaal, töötades seal ka tantsijana.<ref>[[Ella Ilbak]] "Otsekui hirv kisendab..." Eesti Raamat 1990.</ref> Ilbaku lemmikuteks olid [[Impressionism\|impressionistliku]] kallakuga lühikompositsioonid. Domineeris klassikalisele muusikale toetuv plastiline skulptuursus. Samal ajaperioodil tegutses Eestis [[Gert Neggo]] (1891–1974) tantsustuudio.<ref name="balletist">Lea Tormis "Eesti balletist" Eesti Raamat 1967</ref> Stuudios viljeleti plastilispantomiimilist suunda – tantsija/ näitleja liitumist – väljundiks stuudiolaste avalikud pantomiimilised etteasted. Gert Neggo stuudiost kasvasid välja mitmed Eesti teatriajalukku jäänud nimed. Nende hulgas hilisemad ballettmeistrid [[Helmi Tohvelmann]] ja [[Ida Urbel]]. Helmi Tohvelmann lavastas näiteks 1948. aastal Estonia teatris folkpantomiimile toetuva tantsudraama "Kalevipoeg".<ref name="balletist" /> Pärast Teist maailmasõda rakendati pantomiimi elemente ja stiilivõtteid eesti balletiteatris. 44. rida: ===Pantomiim Eesti kutselises teatris=== Esimene kogu õhtut täitev moodsa pantomiimi võtetega loodud etendus eesti kutselises teatris oli "[[Mimeskid]]" [[Vanemuine (teater)\|Vanemuises]] aastal 1981. "Mimeskide" stsenarist, lavastaja ja ka lavakujunduse eskiisi autor oli [[Kalle Kurg]], kolmeosalise etenduse kahe osa ("Valgus" ja "Rändlinnu lend") muusika autor oli [[Sven Grünberg]], ühe osa ("Pärjaballaad") muusika kirjutas [[Lepo Sumera]]. Peaosa täitis Maret Kristal, ülejäänud osades olid Vanemuise balletitrupi tantsijad [[Aivar Kallaste]], [[Gennadi Korotkin]], [[Mare Tommingas]], [[Jelena Tšaulina]], [[Sirre Oengo]], [[Rita Õunapuu]], [[Eva Ots]], [[Anu Kanarik]]). [[Eksistentsialism\|Eksistentsialistlik]]u kallakuga "Mimeske" etendati 1980. aastate jooksul ka Leedus, Venemaal, Belgias, Soomes jm. 1985. aastal Moskvas toimunud rahvusvahelisel pantomiimifestivalil pärjati etendus kõrgeima tunnustuse, diplomiga.<ref name="T3Xv4" /> Uudissõna "[[mimesk]]" autor on [[Ain Kaalep]], kes lõi selle lavastuse tarbeks.<ref name="ebwzM" /> 2000. aastatel, kui huvi eri liikumisvormide vastu elavnes, pöördusid huvilised ajuti ka pantomiimi poole. Pantomiim on olnud teatrikoolis näitlejate ettevalmistuse õppekavas. 51. rida: * [[Miim]] * [[Mimeskid]] * [[Pantomiim (stuudio)]] ==Viited== 58. rida: <ref name="jeXCt">V. Kolessova. "Parad mimov", ajaleht "Leningradski Universitet" 22. oktoober 1982.</ref> <ref name="kaUy4">Nigol Andresen. "August Bachmann ja Hommikteater." Tallinn, Eesti NSV Teatriühing, 1966. 115 lk</ref> <ref name="y4KW4">http://www.lavakas.ee/index.x?valik=lavabaas&id=473&page=1&s_nimi=1969</ref>▼ <ref name="lnoW2">Kalle Kurg. "Aukartus hingemaa ees." – Kultuur ja Elu 1989, 3, lk 27.</ref> ▲<ref name="y4KW4">http://www.lavakas.ee/index.x?valik=lavabaas&id=473&page=1&s_nimi=1969</ref> <ref name="T3Xv4">Larissa Melnikova. ""Mimeskidest" ja pantomiimist üldse." – Sirp ja Vasar 12.08.1983</ref> <ref name="ebwzM">Mimeskid. "Rändlinnu lend." "Pärjaballaad." "Valgus." (Kavaleht). Tartu, Vanemuine 1981.</ref> 68. rida: [[Evald Kampus]]. "Mimeskid" "Vanemuises". (Täna on esietendus.) – [[Edasi]] 14.11.1981 [[Valdek Pütsep]]. "Mimeskid". – Edasi 07.01.1982 ~~“Terpsichorest~~"Terpsichorest Tartus ja Tallinnas, eelkõige aga ~~Novosibirskis”~~Novosibirskis". (Muljed eesti balletist ja pantomiimist.) Novosibirski Akademgorodoki koreograafiahuviliste klubi ~~“Terpsichore”~~"Terpsichore" presidendi Gennadi Alferenko intervjuu Toomas Bekkerile. – [[Sirp ja Vasar]] 12.02.1982 "Mimeskid. RAT "Vanemuise" etendus". Arvustused: [[Ene Paaver]], [[Alo Põldmäe]], [[Enn Siimer]]. – [[Noorte Hääl]] 14.02.1982. "Mimoturniir teatrimajas". (Vanemuise külalisetenduste järel vastavad toimetuse küsimustele Kalle Kurg ja Maret Kristal. Peterburi pantomiiminädalast oktoobris 1982, pantomiimi suundadest, arenguprobleemidest, pantomiimirühmadest ja miimidest.) – Noorte Hääl 28.05.1983, 29.05.1983 78. rida: ==Välislingid== * [http://www.lavakas.ee/tmm/?valik=lavabaas&id=1354&page=1&s_nimi=1985 "[[Mimeskid]]" (~~“Pärjaballaad~~"Pärjaballaad. Rändlinnu lend. Valgus") teatris Vanemuine] * [http://www.mime.info/index-regular.html "The World of Mime Theatre"] * [http://members.tripod.com/~kiko_mime/who.html "Who's Who in the World of Mime"]

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel