Oksitaania: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P pisitoimetamine
2. rida:
{{viita}}
 
[[Pilt:Flag of Occitania (with star).svg|right|thumbpisi|200px|Lipu versioon, mida sagedamini kasutavad oksitaani aktivistid.]]
[[Pilt:Occitania blanck map.PNG|thumbpisi|300px|Oksitaania [[keeltekaart]].]]
 
'''Oksitaania''' ([[Oksitaani keel|oksitaani]] '''Occitània'''), mõnikord ka '''lo País d'Òc''', on [[ajalooline piirkond]] Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena [[oksitaani keel]]t ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena. See kultuuripiirkond vastab jämedalt Lõuna-[[Prantsusmaa]]le, hõlmates samuti [[Monaco]] ning väiksemaid osi [[Itaalia]]st ([[Oksitaani orud]], [[Guardia Piemontese]]) ja [[Hispaania]]st ([[Val d'Aran]]). Oksitaaniat on tunnistatud keelelise ja kultuurilise mõistena alates [[Keskaeg|keskajast]], kuid see ei ole kunagi olnud õigusliku või poliitilise üksusena selle nime all, kuigi territoorium oli ühendatud Rooma ajal kui ''[[Septem Provinciae|Seitse provintsi]]'' ([[ladina keel|ladina]] '''Septem Provinciæ''') ja varakeskajal (''Aquitanica'' või [[Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriik]]) enne prantslaste vallutuste algust 1200. aastate alguses.
27. rida:
Oksitaani keeles kirjutatud tekstid ilmusid 10. sajandil: seda kasutati korraga seadus-, siis kirjandus-, teadus- ja usulistes tekstides. Oksitaani keele kõneldavad [[Murre|dialektid]] on sajandeid vanemad ja ilmusid juba vähemalt 8. sajandil, ilmudes näiteks [[Toponüüm|kohanimedes]] või oksitaniseeritud sõnades [[ladina keel|ladinakeelsetes]] käsikirjades.
 
[[Pilt:SpeakFrenchBeClean.jpg|thumbpisi|400px|right|"Räägi prantsuse keelt, ole puhas" – kirjutis Lõuna-Prantsusmaa kooli seinal.]]
 
Oksitaania oli varakeskajal sageli poliitiliselt ühendatud, [[Läänegoodid|Läänegootide kuningriigi]] ning mitme [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e suverääni alluvuses. 9 aastat enne oma surma (805) tõotas [[Karl Suur]] [[Thionville]]'is, et tema impeerium jagatakse kolmeks autonoomseks territooriumiks vastavalt rahvusele ja emakeelele: üheskoos prantsuse-saksa ja itaalia territooriumidega oli see jämedalt, mis nüüd on tänapäeva Oksitaania koos laiema Provence'i ja Akvitaaniaga. Kuid asjad ei läinud vastavalt plaanile ja [[Karolingide impeerium]]i jagamisega (9. sajandil) oli Oksitaania jagatud erinevateks [[krahvkond]]adeks, [[hertsogkond]]adeks ja [[kuningriik]]ideks, piiskopkondadeks ja [[abt]]kondadeks, omavalitsusteks linnamüüride taga. Sealt alates ei olnud maa enam kunagi poliitiliselt taasühendatud, kuigi Oksitaaniat ühendas ühine kultuur, mida kasutati kergesti poliitiliste, pidevalt muutuvate piiride ületamiseks. Oksitaania kannatas erinevate truudusvannete sasipuntra all nimelistele suveräänidele: 9.–13. sajandini rivaalitsesid [[Akvitaania hertsog]]id, [[Foix krahv]]id, [[Toulouse'i krahv]]id ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuningad]] oma püüetes kontrollida erinevaid Oksitaania ''[[pays]]''.
33. rida:
[[Oksitaani kirjandus]] oli sel ajal kuulsusrikas ja õitsev: 12.–13. sajandil leiutasid [[trubaduur]]id õukondliku armastuse (''fin'amor'') ja ''Lenga d'Òc'' levis üle kogu Euroopa haritud ringkondade. Tegelikult ilmusid mõisted ''Lenga d'Òc'' ja ''Oksitaania'' 13. sajandi lõpul.
 
Kuid 13.–17. sajandini vallutasid [[Prantsusmaa monarhide loend|Prantsuse kuningad]] järk-järgult Oksitaania, mõnikord sõja ja elanike tapmisega, mõnikord peene poliitilise intriigiga annekteerides. 15. sajandi lõpust alates hakkasid aadel ja kodanlus õppima prantsuse keelt, samas lihtrahvas jäi oksitaani keele juurde (see protsess algas 13. sajandil kahes põhjapoolsemas piirkonnas, Põhja-Limousin ja Bourbonnais). Aastal 1539 andis [[François I]] välja ''[[Ordonnance de Villers-Cotterêts]]'', mis kehtestas prantsuse keele kasutamise halduses. Kuid vaatamata sellistele meetmetele tugev rahvusliku identiteedi tunne Prantsuse okupantide vastu jäi ja [[Jean Racine]] kirjutas aastal 1662 reisil [[Uzès]]<nowiki/>i: "Mida nad kutsuvad siin Prantsusmaaks, on maa [[Loire]]'i jõe taga, mis neile on välismaa."
 
Aastal 1789 püüdsid [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonilised]] komiteed taasasutada "Midi" piirkondade autonoomiat: nad kasutasid oksitaani keelt, kuid [[jakobiin]]ide võim neutraliseeris nad.
61. rida:
== Tuntud inimesed Oksitaaniast ==
 
[[Pilt:Ingres, Self-portrait.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Jean Auguste Dominique Ingres]], ''autoportree''.]]
[[Pilt:Clement-Frederic-Mistral.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Frédéric Mistral]], oksitaani keele taassünni sümbol.]]
[[Pilt:Montaigne-Dumonstier.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Michel de Montaigne]], väljapaistev [[Renessanss|renessansiaja]] mõtleja.]]
[[Pilt:Audrey Tautou Cannes.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Audrey Tautou]], kuulus näitlejanna ja modell.]]
[[Pilt:Albert Fert 0109.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Albert Fert]], 2007. aasta [[Nobeli füüsikaauhind]].]]
[[Pilt:Baie de Marseille, vue de l'Estaque, par Paul Cézanne.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Paul Cézanne]], ''Marseilles' laht''. Cézanne armastas maalida oma kodust [[Provence]]'i.]]
[[Pilt:Montesquieu 1.png|thumb|rightpisi|180px|[[Charles de Montesquieu]], [[Valgustusajastu]] suurkuju.]]
[[Pilt:Fermat Loubens.jpg|thumb|rightpisi|180px|[[Pierre de Fermat]], üks suurimaid prantsuse renessansiaja matemaatikuid, kes on andnud [[Fermat viimane teoreem|Fermat viimase teoreemi]].]]
 
=== Kirjanikud, dramaturgid ja poeedid ===