Oksitaania: erinevus redaktsioonide vahel

{{viita}}

 

 

'''Oksitaania''' ([[Oksitaani keel|oksitaani]] '''Occitània'''), mõnikord ka '''lo País d'Òc''', on [[ajalooline piirkond]] Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena [[oksitaani keel]]t ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena. See kultuuripiirkond vastab jämedalt Lõuna-[[Prantsusmaa]]le, hõlmates samuti [[Monaco]] ning väiksemaid osi [[Itaalia]]st ([[Oksitaani orud]], [[Guardia Piemontese]]) ja [[Hispaania]]st ([[Val d'Aran]]). Oksitaaniat on tunnistatud keelelise ja kultuurilise mõistena alates [[Keskaeg|keskajast]], kuid see ei ole kunagi olnud õigusliku või poliitilise üksusena selle nime all, kuigi territoorium oli ühendatud Rooma ajal kui ''[[Septem Provinciae|Seitse provintsi]]'' ([[ladina keel|ladina]] '''Septem Provinciæ''') ja varakeskajal (''Aquitanica'' või [[Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriik]]) enne prantslaste vallutuste algust 1200. aastate alguses.

Oksitaani keeles kirjutatud tekstid ilmusid 10. sajandil: seda kasutati korraga seadus-, siis kirjandus-, teadus- ja usulistes tekstides. Oksitaani keele kõneldavad [[Murre|dialektid]] on sajandeid vanemad ja ilmusid juba vähemalt 8. sajandil, ilmudes näiteks [[Toponüüm|kohanimedes]] või oksitaniseeritud sõnades [[ladina keel|ladinakeelsetes]] käsikirjades.

 

 

Oksitaania oli varakeskajal sageli poliitiliselt ühendatud, [[Läänegoodid|Läänegootide kuningriigi]] ning mitme [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e suverääni alluvuses. 9 aastat enne oma surma (805) tõotas [[Karl Suur]] [[Thionville]]'is, et tema impeerium jagatakse kolmeks autonoomseks territooriumiks vastavalt rahvusele ja emakeelele: üheskoos prantsuse-saksa ja itaalia territooriumidega oli see jämedalt, mis nüüd on tänapäeva Oksitaania koos laiema Provence'i ja Akvitaaniaga. Kuid asjad ei läinud vastavalt plaanile ja [[Karolingide impeerium]]i jagamisega (9. sajandil) oli Oksitaania jagatud erinevateks [[krahvkond]]adeks, [[hertsogkond]]adeks ja [[kuningriik]]ideks, piiskopkondadeks ja [[abt]]kondadeks, omavalitsusteks linnamüüride taga. Sealt alates ei olnud maa enam kunagi poliitiliselt taasühendatud, kuigi Oksitaaniat ühendas ühine kultuur, mida kasutati kergesti poliitiliste, pidevalt muutuvate piiride ületamiseks. Oksitaania kannatas erinevate truudusvannete sasipuntra all nimelistele suveräänidele: 9.–13. sajandini rivaalitsesid [[Akvitaania hertsog]]id, [[Foix krahv]]id, [[Toulouse'i krahv]]id ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuningad]] oma püüetes kontrollida erinevaid Oksitaania ''[[pays]]''.

[[Oksitaani kirjandus]] oli sel ajal kuulsusrikas ja õitsev: 12.–13. sajandil leiutasid [[trubaduur]]id õukondliku armastuse (''fin'amor'') ja ''Lenga d'Òc'' levis üle kogu Euroopa haritud ringkondade. Tegelikult ilmusid mõisted ''Lenga d'Òc'' ja ''Oksitaania'' 13. sajandi lõpul.

 

 

Aastal 1789 püüdsid [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonilised]] komiteed taasasutada "Midi" piirkondade autonoomiat: nad kasutasid oksitaani keelt, kuid [[jakobiin]]ide võim neutraliseeris nad.

== Tuntud inimesed Oksitaaniast ==

 

 

=== Kirjanikud, dramaturgid ja poeedid ===