Metsasarv: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve eelkäijateks on loomade sarvedest ja puust valmistatud jahisarved. Edaspidi hakati neid valmistama metallist ja toru painutati täisringiks.

 

 

Metsasarve ulatus on umbes 24 oktavit. Et tegemist on ABC-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt ABC- ja CBA-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint|kvindi]] ja teine [[suur sekund|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.