Võrkkest: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 33 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välisallikad *== +== Välislingid ==))
PResümee puudub
[[Pilt:Cajal Retina.jpg|pisi|Hispaania neurobiolooogi Santiago Ramón y Cajali joonis ''"Imetajate võrkkesta struktuur", 1900'']]
'''Võrkkest''' ehk '''reetina''' ([[ladina keel]]es ''retina'') on inimeste ningja osade loomade [[silmamuna]] seinakihi kõige seesmine kiht.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 848:2004.</ref>
 
Võrkkesta toidab ja silma siserõhku hoiab [[soonmik]]u [[kapillaarvõrgustik]].
===Inimestel===
 
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub [[soonkest]]ale, siseminesisepind aga [[klaaskeha]]le.<ref name="ReferenceA">[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 231,[[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Võrkkesta tagumine suurem [[pärissoonkest]]aga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas [[ripskeha]] ja [[vikerkest]]aga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks.<ref name="ReferenceA"/>
 
Väljast on võrkkest kaetud [[võrkkesta pigmentepiteel]]iga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, bipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120115–120 miljonit. [[Nägemisnärv]]i (''n. opticus'') väljumiskohta nimetatakse [[nägemisnärviketas|nägemisnärvikettaks]] ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja füsioloogiliselt nimetatakse seda [[pimetähn]]iks. Pimetähnist lateraalsemalt paikneb võrkkestal kollase värvusega ala – [[kollastähnkollatähn]].<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 232, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
 
Võrkkest kuulub [[peaaju]] koosseisu.
[[Maolised|Madude]] võrkkesta kiht on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref>Ryan Phillips, http://web.pdx.edu/~zelickr/sensory-physiology/book-project/some-previous-book-projects/snake-eyes/Snake%20Eyes.pdf Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes, Portland State University, 2009, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014) (''inglise keeles'')</ref>
 
Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete merimadulaste võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk|nägemisretseptorrakku]]deks just kolvikesed.<ref name="ncbi.nlm.nih.gov">E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125-136 125, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014) (''inglise keeles'')</ref>
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref>[[Mark O'Shea]],[http://books.google.ee/books?id=_bBz1-v1WUwC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=retina+in+snakes&source=bl&ots=nWQVdW-IIR&sig=0NjOjxmzps1Ks4Ay-rHRrWsfrPk&hl=et&sa=X&ei=scfnUseOH4Ly7Aa5vICABA&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Venomous Snakes of the World], lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.01.2014) (''inglise keeles'')</ref> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.
 
Madude võrkkest koosneb 4 kuni 54–5 rakukihist:
*1 kihist valgusretseptoritest – kas kepikesed ehk kolvikesed;
*2- 32–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine''<nowiki/>'i rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.
 
Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune janing varieerub ka liigiti ningja indiviiditi.<ref name="ncbi.nlm.nih.gov"/>
 
==Vaata ka==
*[[Virtuaalne võrkkesta kuvar]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
*A. J. SILLMAN, J. K. CARVER ja E. R. LOEW, [http://jeb.biologists.org/content/202/14/1931.full.pdf THE PHOTORECEPTORS AND VISUAL PIGMENTS IN THE RETINA OF A BOID SNAKE, THE BALL PYTHON (PYTHON REGIUS)], 1999, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Wayne L. Davies, Jill A. Cowing, James K. Bowmaker, Livia S. Carvalho, David J. Gower, ja David M. Hunt, [http://www.jneurosci.org/content/29/23/7519.full.pdf Shedding Light on Serpent Sight: The Visual Pigments of Henophidian Snakes], The Journal of Neuroscience, June 10, 2009, 29(23):7519 –7525, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Silm]]
138 069

muudatust