Füüsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
Füüsika kasutab matemaatikat erinevate vaatluste (katsetulemuste) organiseerimiseks ja tõlgendamiseks. Antud katsetulemustest tuletatakse täpsed või lähendatud seosed ehk [[Kvantitatiivsed uurimismeetodid|kvantitatiivsed]] seosed, mis võimaldavad koostada katseliselt kontrollitavaid uusi ennustusi. Füüsikakatsete tulemusteks on enamasti [[Mõõtühik|mõõtühiku]] ja [[Mõõtemääramatus|mõõtevea]] hinnanguga numbrilised [[andmed]]. Seejuures on matemaatikal põhinevad tehnoloogiad nagu [[arvutusteadus]] teinud [[Arvutuslik füüsika|arvutuslikust füüsikast]] aktiivselt areneva teadusvaldkonna.
Füüsika kirjeldab otseselt füüsilist (materiaalset) maailma, kasutades vahendina [[matemaatika]]t, matemaatika aga otseselt füüsilist maailma ei kirjelda, vaid uurib [[matemaatiline objekt|matemaatilisi objekte]] ja nendevahelisi seoseid. Füüsika teooriad peavad olema vaatluste ja katsete abil kontrollitavad, matemaatika tulemused tõestatakse matemaatilise loogika abil, kasutamata füüsikalist vaatlust. Matemaatika ja füüsika on oma aine ja meetodite poolest erinevad ja neid on üldiselt võimalik eristada. Näiteks [[matemaatiline füüsika]] on osa [[Rakendusmatemaatika|rakekndusmatemaatikast]], milles tegeletakse füüsika probleemidega. Täpsemalt kasutatakse matemaatilises füüsikas matemaatikat füüsika probleemide lahendamiseks ja matemaatiliste meetodite arendamiseks, mis on füüsikas kasutamiseks sobilikud ja vajalikud füüsika teooriate kirja panemiseks.
Puhas füüsika kuulub [[Alusuuringud|alusuuringute]] (alusteaduste) hulka. Füüsikat kutsutakse ka peamiseks alusteaduseks, sest teised [[loodusteadus]]ed, nagu keemia, astronoomia, geoloogia ja bioloogia, toetuvad oluliselt füüsika teooriatele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Feynman, R.P.; Leighton, R.B.; Sands, M.|pealkiri=The Feynman Lectures on Physics. 1|aasta=1963|koht=|kirjastus=|lehekülg=|isbn=978-0-201-02116-5}}</ref>
| |||