Arutelu:Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Lisaksin siinjuures, et märkasin ka varasemas tekstis viga: ei Abelene, ega Abrene ei paigutu Ludza linna lähedale. Vähemalt mitte läti viki andmetel. Need 1224 aastal mainitud nimed paigutuvad üksteisele suhteliselt lähedale piirkonda, mis jääb Aluliinast ja Kulnast (Gulbene) kagusse Vilaka kanti. Lutsi (Ludza) piirkond tundub olevat selleks ajaks juba Atsele maakonnast (varasemast piirkonnast) välja langenud olevat, sest see läks Latgale kooseisus ordu alluvusse, kes sinna omale linnuse ehitasid.([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:12 (EEST)))
:See tuleks lahendada nii, et kirjutada a la: "Abelene ja Abrene on allika A väitel Ludza lähedal, allika B väitel X kohas." Kõigepealt on aga vaja leida see autoriteetne allikas B (läti vikis väitel viidet juures pole). Lähedus on seejuures suhteline mõiste, läti Vikis pakutud Abelene ja Abrene vasted pole Ludzast väga palju kaugemal kui Vilakast. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 16. august 2019, kell 01:09 (EEST)
:;Antud artikli probleem või teema häda ongi selles, et sellest pole ükski uurija kirjutanud kompleksset uurimust. Seda teemat on alati puudutatud möödaminnes või ääri-veeri seoses mingi teise asja uurimisega ja seejärel püütud siduda Atsele konteksti. Läti uurijad on seostanud seda Kirde-Lätiga ja latgalite osaga piirkonna ajaloos, eestlased rohkem seoses arheoloogia andmetega ja Eesti kagutipuga, venelased on samuti uurinud mõningaid muistiseid ja nentinud, et seal Pihkva oblasti lääneservas elasid tšuudid, kuid keegi pole üritanud analüüsida piirkonna ajalugu süviti ja täies ulatuses. Seda piirkonda pole suudetud või veel jõutud isegi kaardistada. Iga ajaloouurija, kes teemaga süvitsi tegeleb kujundab paratamatult oma pildi ja kannab seda ka artiklile üle. Selleks vikipeedia vikipeedia ongi, et igaüks saab siin arvamust avaldada ja artiklit kujundada, muidugi diskussioonis oma väited esitades ja neid tõendades. Me peame siiski fakte ka veidi jutuks siduma, vastasel korral ei paku see lugejale täit arusaamist. Ja kui leidub kindlaid ümberlükkavaid viidetega väiteid saab kohe parandused sisse viia. Entsüklopeedia sisu jaguneb täpsuse järgi reaalteaduslikuks, rakendusteaduslikuks ja humanitaarteaduslikuks temaatikaks. Viimane, eriti selle ajaloo-osa pakub sageli mitmeid tõlgendusvõimalusi. Neid kõiki võiks täiuslikus artiklis arvestada. Olukord on kujunenud nii, et enamikele väidetele leiab viiteid. Teine küsimus on nüüd viidete usaldusväärsus. On kujunenud tavaks pidada kõige usaldusväärsemateks algallikaid - vanu kroonikaid ja algdokumente. Samas on nende dokumentide tõlgendamine jällegi mitmete võimalustega, ka kroonikad ise on sageli tendentslikud ja kirjutatud ühe poole huvidest lähtuvalt. Nii oleks siis parem aluseks võtta praeguste ajaloolaste seisukohad, kuid ka need on sageli erinevad ja vastakad ja kirjutatud oma "rahvuslikest huvidest lähtuvalt". Mõnedes teemades aga neid seisukohti polegi. Keskmine vikipeedia lugeja ootab aga artiklist arusaadavat teksti. Vastasel korral ta eriti uuesti vikipeediat lugema ja kasutama ei kipu. Jah, oma arvamus tuleb viia minimaalseks, kuid millestki midagi peame me ometi arvama, eriti kui 1+1=2. Ajalooteaduses on paratamatult pooltõdesid, kuid vikipeedia võlu ongi selles, et alati saab operatiivselt parandada ja täiendada. Kas vikipeediakirjutamise eesmärk ongi saavutada täielikult akadeemiline tase? Vikipeedia on ka rahva entsüklopeedia. Niisiis tegelen veel viidete täiendamisega ja lähiajal lisan ka kaardimaterjali. Muudan ka teksti reaalteaduslikumaks.([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 27. august 2019, kell 21:51 (EEST))
| |||