Erinevus lehekülje "Mandrilava" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
P
[[Pilt:Continental shelf letters.png|pisi|300px|Mandrilava on märgitud tähega "B"]]
'''Mandrilava''' ehk '''šelf''' on [[Mandriline maakoor|mandrilise maakoore]] osa, mis on [[Maailmameri|maailmamere]] poolt üleujutatudüle ujutatud.
 
Mandrilava on küll [[vesi|vee]] all, kuid talsellel on [[manner|mandriga]] sama [[geoloogia|geoloogiline]] ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks [[manner (geoloogia)|mandrist]].
 
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[pinnamood|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Weichseli jäätumine|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[jõeorg|jõeorud]] ja [[rannamoodustis]]ed. Ka [[lehtersuue|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtadel, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id.
 
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadistkraadi. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber [[Antarktis]]e ümber on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
 
Mandrilaval asuvaid [[meri|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri|šelfimeredeks]]. ŠelfimereksŠelfimered on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]].
 
[[Kategooria:Okeanograafia]]
120 753

muudatust