Volhovi lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Volhovi lademe all [[lamav kiht|lamab]] alamordoviitsiumi ladestiku [[Billingeni lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Kunda lade]]. Lademe vanus on 467,5...471,8 miljonit aastat. Koos Billingeni, [[Hunnebergi lade|Hunnebergi]] ja Kunda lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Dapingi lade]]. Lademes eristatakse [[Langevoja alamlade]]t, [[Vääna alamlade]]t ja [[Saka alamlade]]t.
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Kesk-Eestis [[Toila kihistu]] [[Kalvi kihistik|Kalvi]], [[Künnapõhja kihistik|Künnapõhja]], [[Lahepera kihistik|Lahepera]], [[Tõlinõmme kihistik|Tõlinõmme]] ja [[Saka kihistik]]ud, ning [[Sillaoru kihistu]] [[Pada kihistik]]. Lõuna-Eestis vastab sellele aga [[Kriukai kihistu]]. Lade on esindatud üle kogu Eesti, selle kivimid puuduvad vaid [[Padise]]lt üle [[Hiiumaa]] keskosa edelasse suunduvas vööndis.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda punast värvi Lanna [[lubjakivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Leedus eristatakse lademes peale Kriuka kihistu veel [[Spalviškiai kihistu]]t ja [[Medeikiai kihistu]]t.
Lademe paksus Eestis on 1–22 m.<ref name="EE"/> Lade on paksem Eesti idaosas ja õhem lääneosas.<ref name = ENE>[[Eesti Nõukogude entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1976: 466.</ref>
| |||