Redaktsioon: 25. august 2019, kell 09:47 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 985 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2019, kell 13:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 361 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
30. rida: [[Pilt:Kiek in de Kök2 2013.jpg\|pisi\|Kiek in de Kök]] '''Kiek in de Kök''' ([[alamsaksa keel]]es 'kiika kööki') oli [[Tallinna linnamüür]]i suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul [[Lühikese jala värav]]a ja [[Harju värav]]a vahel tänapäeva [[Komandandi tee]]st põhja ja [[Rüütli tänav (Tallinn)\|Rüütli tänav]]ast lääne ~~poole~~pool. Torni aadress on Komandandi tee 2. ==Ajalugu== Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime ~~pole~~ei ~~teada~~teata. Uut torni ~~mainiti~~on ~~esmakordselt~~esimest korda mainitud [[1475]]. aastal, ~~kuid~~ siis ~~oli selle~~nimetati ~~nimi~~seda "~~uus~~uueks ~~torn~~torniks Bolemanni sauna taga". Torni ehitati [[1483]]. aastani ja see oli [[Tallinna linnamüür]]i üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on [[sõõr]]ja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. 41. rida: Torn sai kõvasti kannatada, kui [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] väed [[1577]]. aastal Tallinna piirasid, [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitse[[bastion]]ide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue [[Ingeri bastion]]i kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest [[kuppel\|kupli]]- ja väljast [[koonus]]~~e kujuline~~ekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui [[Tallinna kindlus]] Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis [[Vene keiser]] [[Aleksander II]] [[1864]]. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud [[Komandandi maja]] ([[Kaarli tänav]] 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga [[Tallinna Kaarli kirik\|Toompea Kaarli]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus\|kogudusele]]. Endine sõjahiiglane omandas nüüd hoopis rahumeelsema funktsiooni, siia asusid käsitööliste töökojad, elukorterid ~~ning~~ja raskejõustikusaal.<ref>„Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793 – 1938" - Muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud pressiteade, 26.04.2016 </ref> 1938. aasta sügisel tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutada Kiek in de Köki tornis riiklik ajaloomuuseum, kuhu oleksid koondatud kõik dokumendid ja esemed, mis annaksid ülevaate Eesti iseseisvuse sünnist ja selle hilisemast arengust. Muuseum pidi olema korrastatud 1943. aastaks<ref>"Kiek in de Kök" – riikliku ajaloo muuseumiks. Rahvaleht, 18. märts 1939, nr. 66, lk. 6.</ref>. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas [[1939]]. aastal ~~uut kogudusehoonet~~aadressile [[Toompuiestee]] 4 uut kogudusehoonet ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Lagunenud torni hakati korrastama [[1958]]. aastal,. ~~aastatel~~Aastatel 1966–1968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, ~~küte~~küttesüsteem. Osaliselt restaureeritud ~~ning~~ja osaliselt ümber ehitatud janing juurdeehitistega täiendatud tornis avati [[1968]]. aastal [[Tallinna linnamuuseum]]. ==Torni tänapäev== Aastatel 2008–2010 uuendati [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e toetusega Kiek in de Köki ekspositsiooni ja [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]i toetusel renoveeriti bastionikäike. ~~Peale~~Pärast ~~renoveerimistööde valmimist~~renoveerimist on Kiek in de Köki torn ühenduses [[Ingeri bastion\|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]]i [[kasematt\|kasematikäikudega]]. == Pildid == <gallery> Kiek in de kok2.JPG\|Kiek in de Kök, vaade Rüütli tänavalt, 2011. aasta kevad Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, 8. august 2011.jpg\|Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, suvi 2011. Kiek_in_de_Köki_dansker_20120929_Ahsoous.jpg\|Kiek in de Köki [[dansker]]. </gallery> ==Vaata ka== [[Kiek in de ~~Kök~~Köki ~~ja Bastionikäigud~~kindlustustemuuseum]] [[Tallinna vanalinna tornistik]] [[Tallinna linnamüür]] 69. rida: == Viited == {{viited}} ==Kirjandus==▼ T. Vint (koostaja). Suurtükitorn Kiek in de Kök. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959▼ == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-kiek-in-de-kokist-saab-aastasse-2219.d?id=28893137 TV3: Kiek in de Kökist saab aastasse 2219] [[Delfi (portaal)\|Delfi]], 011. veebruar 2010 [[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/artikkel/212169 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], Eesti Päevaleht, 15. august 2002 ▲==Kirjandus== ▲T. Vint (koostaja). Suurtükitorn Kiek in de Kök. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959 {{JÄRJESTA:Kiek in de Kök}}

Kiek in de Kök: erinevus redaktsioonide vahel