Erinevus lehekülje "Don Giovanni" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
'''„Don Giovanni”''' (itaalia keelneitaaliakeelne originaalipealkiri ''Il dissoluto punito, ossia Il Don Giovanni – Liiderdaja karistus ehk Don Giovanni'') on [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i koomiline ooper (K 527, ''[[opera buffa]]'') kahes vaatuses [[Lorenzo Da Ponte]] libretole, mis osaliselt baseerub helilooja [[Giovanni GazzanigaleGazzaniga]]le [[Don Juan]]i legendide alusel kirjutatud Giovanni Bertati libretole ''Don Giovanni Tenerio'' (1787). Nimetatud helilooja meistriteoseks ja üldse üheks ooperiliteratuuri väljapaistvamaks muusikaliseks draamaks.
 
Püsinud väga populaarse ooperina üle 200 aasta maailma ooperiteatrite mängukavas. Väidetavalt üldse aegade jooksul kõige enam esitatud ooper. Teose dramaatiline ülesehitus, muusikaline komplekssus ja võte ooperi lõpus, et tegelased loevad vaatajatele moraali[[moraal]]i, oli vähemalt 70 aastat oma ajast ees.
 
Eestis on esitatud ''[[Rahvusooper Estonia|Estonias]]'' 1929 (kui „Don Juan”), 1952 (kui „Don Juan”), 1975 (kui „Don Giovanni ehk Karistatud patune”) ja 1999 ning ''[[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]'' 1990.
 
== Ajalugu ==
Algselt pidi Don Giovanni esietenduma 14. oktoobril 1787 Austria keisrinna [[Maria Theresa (1767–1827)|Maria Theresa]] ja tema uue abikaasa, Saksimaa printsi Antoni külaskäigul ajal Prahasse[[Praha]]sse. Kuid lavastust ei õnnestunud õigeks ajaks ette valmistada. Keiserlikule paarile esitati keisri enda korraldusel  „Le nozze di Figaro” („Figaro„[[Figaro pulm”pulm]]”). „Don Giovanni” partituur valmiski viimasel minutil enne väljakuulutatud esietendust 28. või 29. oktoobril. Väidetavalt valmis avamäng päev enne esietendust või samal päeval.
 
Esmaettekanne toimus 29. oktoobril 1787 Praha, ''Gräflich-Nostitzsches Nationaltheater'' (ka ''Stavovské divadlo'') teatris. Rollide loojad olid Felice Ponziani (Leporello), Luigi Bassi (don Giovanni), Caterina Bondini (Zerlina), Antonio Baglioni (don Ottavio), Teresa Saporiti (donna Anna), Caterina Micelli (donna Elvira), Giuseppe Lolli (Masetto ja Komtuur). Esietendust dirigeeris W. A. Mozart.
 
Viini esietenduseks 7. mail 1788, mida dirigeeris taas maestro ise, Mozart täiendas ja muutis. Ta kirjutas Viini lasvastuse osatäitjate (Francesco Morella, Caterina Cavalieri, Luisa Mombelli) soove arvestades juurde kaks uut aariat koos vastavate retsitatiividega (Don Ottavio aaria "Dalla sua pace" ja donna Elvira aaria "In quali eccessi ... Mi tradì quell'alma ingrata" ning Leporello ja Zerlina duett "Per queste" tue manine "). Samuti muutis finaali lühemaks ja sisukamaks, eriti osas kus donna Anna ja don Ottavio ning donna Elvira, Zerlina, Masetto ja Leporello paljastavad oma tulevikuplaane. Finaali kärpeid ja muudatusi on hilisemates lavastustes või 20. sajandi salvestustes väga harva arvestatud.
 
== Peamised osad ==
Peamised osad: noorNoor aadlik don Giovanni (bariton), don Giovanni teener Leporello (bass), don Pedro tütar donna Anna (sopran), donna Anna peigmees don Ottavio (tenor), Burgose leedi donna Elvira (sopran), talupoeg Masetto (bass), Masetto mõrsja Zerlina (sopran), Komtuur/Don Pedro (bass).
 
== Ooperi sisu ==
Tegevus toimub Hispaania linnas Sevillas[[Sevilla]]s 16. sajandil. Leporello valvab don Gonzalo maja ees, kui tema peremees don Giovanni salaja ja tundmatuks jääda soovides külastab majaomaniku don Pedro (hiljem Komtuur) tütart Annat. Donna Anna puikleb vastu ja hüüab appi. Giovanni põgeneb, kuid tema teele ilmub Anna isa, mõõk käes. Don Pedro nõuab duelli. Don Giovanni ei tahaks verevalamist, kuid kartus, et teda hakatakse argpüksiks nimetama, sunnib teda võtma võitluse väljakutse vastu. Tulemuseks on, et Don Giovanni tapab donna Anna isa Don Pedro ning põgeneb seejärel koos Leporelloga. Anna peigmees don Ottavio vannub kättemaksu.
 
Don Giovanni otsib uut naisohvrit. Selleks võiks saada donna Elvira, kes on varem olnud Giovanni armuke, kuid kelle on mees maha jätnud. Donna Elvira tahab omakorda seikleja mahajätmise eest vastutusele võtta, mistõttu lepib Don Giovanni lähenemiskatsetega. Don Giovanni jätab peagi noore naise Lepo­rello hoolde, kes on omakorda talle silma heitnud.
Originaalis oli libretisti ja helilooja poolt kavandatud, et ooper lõppeb osaliste pöördumisega publiku poole moraali lugeva ansamblinumbriga: „See on lõpp neile, kes kurja teevad, ja kelle reetlik elu ning surm on alati võrdne " (''"Questo è il fin di chi fa mal, e de' perfidi la morte alla vita è sempre ugual"''). Kuid see finaal jäeti tsensuuri nõudmisel juba Praha esietendusel ära. Seda noomimisansamblit hakati esitama alles 20. sajandil ning on tänapäevastes uuslavastustes tavaliselt oma kohal.
 
== Peamised muusikalood: ==
 
* Leporello aaria „Madamina, il catalogo è questo”;
* Zerlina aaria kooriga „Giovinette che fate all’amore”;
* Don Giovanni ja Zerlina ''duettino'' „Là ci darem la mano”;
* Donna Elvira, donna Anna, don Ottavio, don Giovanni kvartett „Non ti fidar, o misera”;
* Don Ottavio aaria „Dalla sua pace”;
* Don Giovanni aaria (''brindisi'') „Fin ch’han dal vino”;
* Zerlina aaria „Batti, batti, o bel Masetto”;
* Donna Elvira, Leporello ja don Giovanni tertsett „Ah! Taci, ingiusto core”;
* Don Giovanni ''canzonetta'' „Deh, vieni alla finestra”;
* Zerlina aaria „Vedrai, carino”;
* Don Ottavio aaria „Il mio tesoro intanto”;
* Donna Elvira aaria „Mi tradi quel’alma ingrata”;
* Donna Anna aaria „Non mi dir, bell’idol mio”.
 
== Allikad: ==
Zerlina aaria kooriga „Giovinette che fate all’amore”;
·*        [[Tiit Made]], Ooperimaailm, I köite, Tallinn, 2012
·*        ''The New Grove Dictionary of Opera, vol'' I, London, 2004
·*        Volkmar Braunbehrens, ''Mozart in Vienna'', Oxford, 1991
 
Don Giovanni ja Zerlina ''duettino'' „Là ci darem la mano”;
 
Donna Elvira, donna Anna, don Ottavio, don Giovanni kvartett „Non ti fidar, o misera”;
 
Don Ottavio aaria „Dalla sua pace”;
 
Don Giovanni aaria (''brindisi'') „Fin ch’han dal vino”;
 
Zerlina aaria „Batti, batti, o bel Masetto”;
 
Donna Elvira, Leporello ja don Giovanni tertsett „Ah! Taci, ingiusto core”;
 
Don Giovanni ''canzonetta'' „Deh, vieni alla finestra”;
 
Zerlina aaria „Vedrai, carino”;
 
Don Ottavio aaria „Il mio tesoro intanto”;
 
Donna Elvira aaria „Mi tradi quel’alma ingrata”;
 
Donna Anna aaria „Non mi dir, bell’idol mio”.
 
Allikad:
 
·        Tiit Made, Ooperimaailm, I köite, Tallinn, 2012
 
·        ''The New Grove Dictionary of Opera, vol'' I, London, 2004
 
·        Volkmar Braunbehrens, ''Mozart in Vienna'', Oxford, 1991
 
<br />
[[Kategooria:Ooperid]]
[[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozarti teosed]]