Kuutõbine (ooper): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''„Kuutõbine”''' (või „Uneskäija”, originaalpealkiri ''La Sonnambula'') on [[Vincenzo Bellini]] [[ooper]] (''melodramma'') kahes vaatuses [[Felice Romani]]
Bellini saabus 1830. aasta kevadel
Kuid Bellini haigestus ning sõbrad viisid ta parandama tervist [[Como
Esmaettekanne toimus 6. märtsil 1831 Milano ''Teatro Caracano’''s. Rollide esmaesitajad olid Giuditta Pasta (Amina), Giovanni Battista Rubini (Elvino), Luciano Mariani (Rodolfo), Elisa Taccani (Lisa), Felicita Baillou-Hillaret (Teresa) ja Lorenzo Biondi (Alessio). Dirigeeris Nicola Zamboni Petrini.
Esietendus oli väga edukas. Bellini uus ooper trumpas kohe üle tema peamise konkurendi [[Donizetti]] teose, samal ajal välja tulnud ''Anna Bolena.'' Amina roll pakkus suurepärase võimaluse Pastale oma ekstraklassi võimete demonstreerimiseks.
Eestis on seda ooperit esitanud ''Mariinski'' teatri solistid Saaremaa ooperipäevadel 2000, ''Vanemuine'' 2003 kontsertettekandena ja Moskva ''Novaja Opera'' poolt Tallinnas 2006.
▲<nowiki>*</nowiki> Lisa (sopran)
Tegevus toimub 19. sajandi alguses vaikses
▲<nowiki>*</nowiki> Alessio (bass)
▲<nowiki>*</nowiki> Teresa (metsosopran)
▲<nowiki>*</nowiki> krahv Rodolfo (bass)
▲<nowiki>*</nowiki> Notar (tenor).
▲'''Ooperi sisu'''
▲Tegevus toimub 19. sajandi alguses vaikses Šveitsi külas, küla kõrtsis ja küla lähedal metsas.
'''I vaatus.'''
39. rida ⟶ 34. rida:
Lisast on omakorda huvitatud noor külapoiss Alessio, kes kõrtsipidajannat lohutab. Alessio on isegi võimalikeks pulmadeks laulu komponeerinud. Lisa lükkab aga Alessio abiellumise idee küüniliselt tagasi. Elvino saabub peole veidi hilinedes, vabandades, et käis ema haual. Notar sõlmib Elvino ja Amina kihluslepingu.
Külasse pöördub inkognito tagasi krahv Rodolfo, kes on kaua eemal viibinud ja soovib nüüd asuda taas elama oma uhkesse lossi. Lisa seletab, et on juba hilja ja ta ei jõua lossi enne pimedat ning naine pakub talle majutust oma võõrastemajas. Kuid võõras ütleb, et teab
Krahv heidab silma Lisale, kes samuti pole hea väljanägemisega krahvi vastu ükskõikne. Nüüd ütleb võõras Lisale, et tema ongi krahvi kadunud poeg Rodolfo kes on olnud kaua aega külast eemal. Meelitatud Lisa viskab krahvile oma taskurätiku kiindumuse märgiks.
53. rida ⟶ 48. rida:
Ka Elvino saab asjast aru ning paneb magavale neiule kihlasõrmuse sõrme tagasi, mille ta oli ära võtnud, kui Amina krahvi magamistoast leiti. Amina on ärgates meeldivalt üllatunud ja õnnelik, kui saab teada, et Elvino on valmis temaga abielluma.
<nowiki>*</nowiki> koor „Viva Amina!”
75. rida ⟶ 70. rida:
Samale tekstile on kirjutanud ooperi Antonio d’Antoni (''Amina'', 1825) ning samale ainestikule ooperid Niccolò Piccinni (''Il sonnambulo'', 1797), Ferdinando Paer (''La sonnambula'', 1800), Luigi Ricci (''Il sonnambulo'', 1829) ja Benedetto Miceli (''Somnambule'', 1870).
* Tiit Made, Ooperimaailm, II köide, Tallinn, 2012▼
▲* [[Tiit Made]], Ooperimaailm, II köide, Tallinn, 2012
* ''The New Grove Dictionary of Opera'' vol. IV. London, 2004
* Earl of Harewood, ''Kobbe’s Complete Opera Book'', London, 1987
|