Puritaanid (ooper): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''„Puritaanid”''' (originaalpealkiri ''I Puritani'') on [[Vincenzo Bellini]] [[ooper]] (''melodramma serio'') kolmes vaatuses [[Carlo Pepoli]]
== Ajalugu ==
Bellini saabus
Esietendus toimus [[24.
Ooper esietendus kaks kuud varem kui Donizetti ''[[Marin Faliero]]'' ja sai triumfaalse vastuvõtu osaliseks. Donizetti teos osutus keskpäraseks. Tunnustust jagas ka Donizetti ning paljud teised tollased heliloojad. Auahne Bellini pidas kolleegide ja ajakirjanduse tunnustusi väga oluliseks. Mitmed ooperi muusikanumbrid tulid kordamisele ning muutusid populaarsed väljaspool teatrimaja. Bellini protežee ja kaunite kunstide toetaja printsess [[Cristina Belgioioso]] eestvedamisel koostasid ja esitasid näiteks kuus Pariisis elavat rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti [[Ferenc Liszt]], [[Frédéric Chopin]], [[Henri Herz]], [[Carl Czerny]], [[Johann Peter Pixis]] ja [[Sigismund Thalberg]] ooperi II vaatuse Riccardo ja Giorgio patriootliku dueti „Suoni la tomba” alusel oma klaverivariatsioonid ''Hexaméron – Morceau de Concert'' (''Symphonie Fantastique''). ▼
▲Esietendus toimus 24. jaanuaril 1835 Pariisi ''Théâtre Italien`''is''.'' Peamiste rollide loojad olid Giulia Grisi (Elvira), Giovanni Battista Rubini (Arturo), Antonio Tamburini (Riccardo) ja Luigi Lablache (Giorgio). Neid nelja lauljat koos, kelle võimeid arvestades teos oli loodud, hakati hiljem nimetama „Puritaanide kvartetiks”.
Ooperist sai "Pariisi hullus". Kahe kuu jooksul kuni hooaja lõpuni etendati 17 korda. Kuni 1909. aastani mängiti üksnes ''Théâtre-Italien''`is üle 200 korra.
▲Ooper esietendus kaks kuud varem kui Donizetti ''Marin Faliero'' ja sai triumfaalse vastuvõtu osaliseks. Donizetti teos osutus keskpäraseks. Tunnustust jagas ka Donizetti ning paljud teised tollased heliloojad. Auahne Bellini pidas kolleegide ja ajakirjanduse tunnustusi väga oluliseks. Mitmed ooperi muusikanumbrid tulid kordamisele ning muutusid populaarsed väljaspool teatrimaja. Bellini protežee ja kaunite kunstide toetaja printsess [[Cristina Belgioioso]] eestvedamisel koostasid ja esitasid näiteks kuus Pariisis elavat rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti [[Ferenc Liszt]], [[Frédéric Chopin]], [[Henri Herz]], [[Carl Czerny]], [[Johann Peter Pixis]] ja [[Sigismund Thalberg]] ooperi II vaatuse Riccardo ja Giorgio patriootliku dueti „Suoni la tomba” alusel oma klaverivariatsioonid ''Hexaméron – Morceau de Concert'' (''Symphonie Fantastique'').
▲Ooperist sai "Pariisi hullus". Kahe kuu jooksul kuni hooaja lõpuni etendati 17 korda. Kuni 1909. aastani mängiti üksnes ''Théâtre-Italien''`is üle 200 korra. Londonis oli ooper esietendusel juba 1835. aasta maikuus. ''La Scala'' avas selle tükiga sama aasta detsembris karnevalihooaja. Järgnesid Palermo, Naapoli, Rooma, Messina ja teised Itaalia teatrid oma lavastustega. 1836. aastal oli „Puritanid” ettekandmisel Madridis, Berliinis ja Viinis. Aastatel 1836–1845 esitleti ooperit igal aastal erinevates linnades.
Ooper püsis pärast väljatulekut ligi 100 aasta jooksul vahetpidamatult maailma ooperilavade standardrepertuaaris. Õieti pole see kunagi pikaks ajaks sealt välja langenudki, ehkki nõuab eriti kõrgetasemelist lauljate kvartetti. 20. sajandi viimasel veerandil vähenes küll ooperi esitamise sagedus väljaspool Itaaliat tunduvalt ja seda peamiselt sobivate lauljate kokkusaamise raskuste tõttu. Itaalias on aga teos püsinud vahetpidamatult teatrite mängukavas.
Eestis on „Puritaane” esitatud vaid ühel korral, 2007
* lord Gualtiero Valton (bass), Elvira isa
27. rida ⟶ 25. rida:
* kuninganna Enrichetta di Francia (metsosopran), Charles I lesk
Tegevus toimub
'''I vaatuse''' sündmused arenevad Playmouthi kindluses, Elvira eluruumis ja Arturo relvahallis. Kindluse kindralkuberner lord Gualtiero Valton on puritaanlaste üks juhte. Ta hoiab enda juures pantvangis kuningas Charles I leske Enrichettat (Henrietta Maria). Lord Valtoni tütar Elvira armastab lord Arturo Talbot, kes on aga rojalist. Lord Valton on aga lubanud tütre puritaan ''Sir'' Riccardo Forthile. Elvira ongi juba Riccardoga kihlatud.
41. rida ⟶ 39. rida:
'''III vaatus''' areneb kindluse lähedal metsas. Talbo on taas teelahkmel kas põgeneda, sest teda ähvardab surm, või minna enne Elviraga jumalaga jätma. Ta kuuleb metsasalus harfimängu ja Elvira meeltesegast laulu. Eluga riskides otsustab Arturo mõrsjaga kohtuda. Taaskohtumine toob Elvira hetkeks mõistusele. Arturo seletab, miks ta lahkus koos kuningannaga, keda taheti hukata. Kostuv trummipõrin viib Elvira taas meeltesegadusse. Arturo peab põgenema, kuid Elvira takistab teda ja hüüab appi. Arturo Talbo tuntakse ära ja võetakse kinni. Arturo surmaotsuse väljakuulutamine taastab täielikult Elvira mõistuse. Surmaotsust hakatakse täide viima. Kuid saabub heerold, kes teatab, et rojalistid said puritaanidelt lahingus lüüa ning Cromwell on kõikidele vangidele armu andnud. Arturo lastakse vabaks. Elvira ja Arturo Talbo abielluvad.
20. sajandil on olnud Elvira rolli väljapaistvaimad esitajad Maria Callas, Joan Sutherland, Anna Moffo, Leyla Gencer, Virginia Zeani, Mirella Freni, Beverly Sills, Montserrat Caballé, Anna Netrebko jt.▼
'''Peamised muusikalood''' ▼
. Koor „A festa!”▼
· Riccardo aaria „Ah! per sempre io ti perdei”▼
· Koor „Ad Arturo onore”▼
· Arturo, Elvira, Giorgio ja Valtoni kvartett kooriga „A te, o cara, amor talora”▼
· Elvira aaria kooriga „Dov`è Arturo?”▼
· Koor „Ah dolor! Ah terror!”▼
· Elvira, Enrichetta, Arturo, Giorgio ja Gualtiero kvintett kooriga „Son vergin vezzosa”▼
· Giorgio aaria kooriga „Cinta di fiori e col ben crin disciolto”▼
· Elvira, Giorgio ja Riccardo tertsett „Qui la voce sua soave mi chiamava”▼
· Riccardo ja Giorgio duett „Il rival salvar tu dei”▼
· Elvira aaria „Vien, diletto, è in ciel la luna!”▼
· Riccardo ja Giorgio duett „Suoni la tromba”▼
· Elvira ja Arturo duett „Finì... me lassa!”▼
· Arturo, Elvira, Riccardo ja Giorgio kvartett kooriga „Credeasi misera!”▼
'''Allikad'''▼
▲20. sajandil on olnud Elvira rolli väljapaistvaimad esitajad [[Maria Callas]], [[Joan Sutherland]], [[Anna Moffo]], [[Leyla Gencer]], [[Virginia Zeani]], [[Mirella Freni]], [[Beverly Sills]], [[Montserrat Caballé]], [[Anna Netrebko]] jt.
· Tiit Made. Ooperimaailm, II köide, Tallinn, 2012▼
· ''The New Grove Dictionary of Opera'' vol. III, London, 2004▼
· Philip Gossett jt. ''Masters of Italian Opera'', London, 1983 ▼
[[Kategooria:Ooperid]]
|