Victoria ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Viktoriaanlik ajastu''' [[Suurbritannia]] ajaloos oli [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|‎Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] kuninganna ja 1876. aastast [[Briti ‎India]] keisrinna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] valitsusaeg, mis kestis [[20. juuni]]st [[1837]] kuni tema surmani [[22. jaanuar]]il [[1901]].

 

 

 

Sageli iseloomustatakse viktoriaanlikku ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka ''[[Pax Britannica]]'' nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Suurbritanniat valitsesid aristokraatide oligarhia ning mõisnikest perekonnad. Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendikoja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. Sellest hoolimata iseloomustas [[Inglismaa]]d suur sotsiaalne õiglusetus, lokkav vaesus, kitsarinnalisus ja haigustest kubisevad ülerahvastatud tööstuslinnad. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika [[kolonialism|koloniaal]]konfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse [[Inglise-Sansibari sõda]] ning [[Buuri sõda]]. Kodumaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning [[hääleõigus]]e laiendamise poole.