Erinevus lehekülje "Rail Baltic" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 52 317 baiti ,  1 aasta eest
Ümbersuunamine lehele Peldik
P (Tühistati kasutaja 82.131.90.148 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.)
Märgised: Ümbersuunamine eemaldatud Tühistamine
(Ümbersuunamine lehele Peldik)
Märgis: Uus ümbersuunamine
#suuna [[Peldik]]
{{Raudteeliinid
| box_width =
| name = Rail Baltic
| color =
| image = [[Pilt:RBINFO.png|350px|]]
| caption = Rail Baltica kui osa Põhjamere-Läänemere transpordikoridorist
| tüüp = elektrifitseeritud kiirraudtee
| asukoht = Eesti, Läti, Leedu
| algpunkt =
| lõpp-punkt =
| jaamade ja peatuste arv=
| rööpapaaride arv= 2
| suleti =
| omanik =
| liiklushaldus = ERTMS L2
| depoo =
| liini pikkus=
| raudtee pikkus=870 km
| rööpmelaius =1435 mm
| elektrifitseeritud=2 × 25 kV AC
| kiirus =Reisirongidel 249 km/h, kaubarongidel 120 km/h
| peatused =Tallinn–Pärnu–Riia–Riia Lennujaam–Panevėžys–Kaunas/Vilnius–Leedu/Poola piir
|Liiklushaldus=ERTMS L2}}
 
'''Rail Baltic'''<ref name="FJuvZ" /> (Soomes<ref name="p3Xgz" />, Lätis<ref name="OI4UO" /> ja Leedus<ref name="l6nfh" /> kasutatakse nimekuju '''Rail Baltica''') on kavandatav [[Poola]]t, [[Leedu]]t, [[Läti]]t, [[Eesti]]t ja [[Soome]]t ühendav [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmeline]] (1435 [[Millimeeter|mm]] laiuse [[rööpmevahe]]ga) 870&nbsp;km pikkune [[kiirraudtee]].<ref name="td4IE" /> Tegemist on viimase saja aasta kõige laiaulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.
 
Rail Baltic on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] esmatähtsaid projekte üle-euroopalise transpordikoridori [[TEN-võrgustikud|TEN-T võrgustiku]] loomisel, mis ühineb Euroopa raudteevõrguga Leedu ja Poola piiril. Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks on hinnatud 5,8 miljardit eurot, sealjuures on Euroopa Liit valmis kaasfinantseerima projektikuludest kuni 85%. Eesti osa maksumus on 1,35 miljardit eurot, millest Eesti omafinantseering on 229 miljonit eurot.<ref name="VPOyZ" />
 
2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised<ref>[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]</ref>, mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks.
 
Põhiparameetrid:
* Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249&nbsp;km/h (opereerimiskiirus 234&nbsp;km/h) ja kaubarongidele 120&nbsp;km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240&nbsp;km/h<ref>[[Andres Reimer]]. [https://majandus24.postimees.ee/4492502/loe-miks-rail-balticu-rongid-hakkavad-nii-aeglaselt-soitma Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma?]. [[Postimees]], 22. mai 2018</ref>
* Maksimaalne pikkus kaubarongidele: 1&nbsp;050 meetrit
* Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni
* Rail Balticu taristule ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteedega ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524&nbsp;mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi
* Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25&nbsp;kV vahelduvvoolusüsteemi
* Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi
 
Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning vähemalt seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]].
 
Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega.
 
== Eellugu ==
Balti riike läbiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemere riikide planeerimisalase koostööprogrammi [[VASAB 2010]] raames 1994. aastal.<ref name="vrLwH" /> Juba siis määrati trass Eestis kulgema [[Pärnu]] kaudu. Üleriigiline planeering [[Eesti 2010]] määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju [[Maakonnaplaneering]]u I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab [[E67|VIA BALTICA]] nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome lahe aluse raudteetunneli]] rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus.
 
Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast.
 
Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8|<sup>[8]</sup>]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9|<sup>[9]</sup>]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald|Viimsi]] vallas on tagatud läbi valla [[üldplaneering]]u, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10|<sup>[10]</sup>]] 2017. aastal vastas Euroopa Parlamendi liikme [[Urmas Paet]]i tunneli teemalisele arupärimisele Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc, kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11|<sup>[11]</sup>]]
 
Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i Regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160&nbsp;km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust<ref name="gn4rL" />.
 
=== Nimi ===
Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nimetust ''Rail Baltica''. Peale Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist on kasutusele võetud nimekuju ''Rail Baltic''.<ref name="Emakeele Selts 2012"/><ref name="EKI 2011"/>
 
=== AECOMi uuring ===
Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]]<ref name="dDSHZ" />, mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate [[2014]]–[[2020]] eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.<ref name="poom" />
 
[[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png|pisi|350px|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]]
AECOMi uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Eestis asuks [[üleriigiline planeering|üleriigilise planeering]]u [[Eesti 2030+]] kohase otsetrassi korral ''ca'' 229 kilomeetrit raudteed.<ref name="bns" />
 
AECOM uuringus kaaluti kokku nelja võimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas–[[Jelgava]]–Riia–[[Valmiera]]–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.<ref name="bns" /> Uuringu eesmärk oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne sõiduaegade poolest.
 
AECOM-i aruandes võrreldi omavahel kolme tehnilist lahendust:
*sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435&nbsp;mm;
*1435&nbsp;mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520&nbsp;mm rööbastee kõrvale;
*topeltlaiusega rööbastee 1435&nbsp;mm/ 1520&nbsp;mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel, kus eraldi 1435&nbsp;mm rööbastee tegemine on võimatu.
 
Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25&nbsp;kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3&nbsp;kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Ühtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid üle 25&nbsp;kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud näide, et [[kiirrong TGV]] kasutab 25&nbsp;kV vahelduvvoolu ja [[Eurotunnel]]is 750 V alalisvoolu kolmandast rööpast (võimalik lahendus perspektiivses Helsingi–Tallinna tunnelis).
 
=== Ernst & Youngi analüüs ===
2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst & Young]]i teostatud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüs<ref name="Ck1PF" />. Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit))<ref name="RM4pb" />.
[[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu kasutegurid]]
Analüüsis leiti, et:
* Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKTd suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot.
* Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.
* Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.
* Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO2 heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses.
* 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
* Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.
 
== Projekti teostajad ==
2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevõte [https://rbestonia.ee/ Rail Baltic Estonia OÜ], mille kaudu oleks võimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid.
 
Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium.
 
2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte [http://www.railbaltica.org RB Rail AS], mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.[[Fail:Kellele_kuulub_Rail_Baltica_infrastruktuur%3F.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu infrastruktuuri jagunemine kolme Balti riigi vahel]]Rail Balticu projekti elluviivad riiklikud asutused Eestis, Lätis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on ühtlasi ka RB Rail ASi aktsionärideks. Nendeks on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust.
 
Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on Eesti valdusettevõte, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid ühisettevõttes (RB Rail AS) ja täita projekti administratiivseid kui tehnilisi ülesandeid Eestis. Eelkõige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas:
* Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis.
* Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms. kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete läbiviimine.
* Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine.
 
== Projekti realiseerimine ==
[[2011]]. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav ''ca'' 240&nbsp;km/h kiirusele kavandatav raudteeliin algab Eestis Tallinnast ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu Riia poole.<ref name="poom" />
 
2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega Harju, Rapla ja Pärnu maakondades maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid avalikud arutelud ja konsultatsioonid<ref name="rVRa6" />, kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel.
 
2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu maakonnaplaneeringute, keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.<ref name="cHrnf" /> Planeeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.<ref name="RaHXJ" />
 
Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. Keskkonnaministeerium kiitis Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.<ref name="JadAd" /> Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.<ref name="mosLN" />
 
2013. aasta 11. detsembril vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad.
 
31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.<ref name="C9b98" />
 
Vahetult enne jaanipäeva, 19. juunil 2017, ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe,<ref name="WAcKx" /> mille Eesti Vabariigi president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.<ref name="mB89l" />
 
2017. aastal käib Eestis Rail Balticu trassi valimiseks [[maakonnaplaneering]]ute koostamine [[Harju maakond|Harju]], [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Maakonnaplaneeringute koostamise käigu kohta info andmiseks on loodud eraldi veebileht (vt välislingid). Ent selle mõttekus on paljude kultuuritegelaste poolt kahtluse alla seatud.<ref name="td7lM" />
 
2017. aasta aprillis tutvustati Rail Balticu tasuvusanalüüsi,<ref name="KbMTe" /> mille koostas ärikonsultatsiooni ettevõte Ernst & Young. Projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young´i tehtud kulude-tulude analüüsi järgi on umbes 5,8 miljardit eurot. Tasuvusanalüüs jõudis järeldusele, et raudtee rajamisest saadavad tulud ületavad selle rajamiseks tehtavaid kulusi. Võttes arvesse nii sotsiaalmajanduslikku tulu kui SKP kordajat, leiti, et projektist saadav kasu on selle eluajal mõõdetav ca 18 miljardi euroga.<ref name="wCkDp" />
 
== Projekti rahastamine ==
Projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young´i tehtud tasuvusanalüüsi järgi on umbes 5,8 miljardit eurot.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|Pealkiri=Rail Balticu tasuvusanalüüs|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Praeguseks on Balti riigid ja RB Rail AS saanud Rail Balticu raudtee ehitamiseks kaks korda Euroopa ühendamise rahastult toetust, allkirjastatud on toetuskokkulepped koguväärtuses 765 miljonit eurot.
 
2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEFi toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga.
 
Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot.  CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% kõigist abikõlbulikest kuludest.
 
Kolme sõlmitud toetuslepingu alusel jagunevad riikide panused järgnevalt:<ref>{{Netiviide|Autor=Rail Baltica|URL=http://www.railbaltica.org/et/allkirjastati-kolmas-euroopa-uhendamise-rahastu-leping-rail-baltica-ehitamiseks/|Pealkiri=Allkirjastati kolmas Euroopa Ühendamise Rahastu leping Rail Balticu ehitamiseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
{| class="wikitable"
|
|Abikõlbulikud kulud
|CEF toetus
|-
|EE
|235 miljonit eurot
|194 miljonit eurot
|-
|LV
|303 miljonit eurot
|247 miljonit eurot
|-
|LT
|286 miljonit eurot
|242 miljonit eurot
|-
|'''KOKKU:'''
|'''824 miljonit eurot'''
| '''683 miljonit eurot'''
|}
 
== Kriitika ==
*29. septembril 2016 ilmus [[101 kiri]] "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="yU2XJ" /> Selles tuuakse esile vajadus ja võimalus projekti oluliselt paremaks muuta.
*26. jaanuaril 2017 ilmus [[152 kiri]] "Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="TBY6D" /> Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.
*Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus välja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus standardrööpmega raudtee peaks mööduma lennuvälja lähedalt.<ref name="SFZkM" />
*Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa lõplik. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud.<ref name="N9S3p" />
*Projekti kriitiline analüüs on esitatud väljaandes "[[Avalik Eesti]]".{{lisa viide}}
*[https://medium.com/@priithumal/karli-lambot-210217-633eb696b2dc Karli Lambot esines kriitilise analüüsiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017. aastal]
*[[Eesti Rooma Klubi]] avaldus Rail Balticu kohta "Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus". Eesti Rooma Klubi märgib, et kui Riigikogu ratifitseerib ülalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi [[Århusi konventsioon]]iga antud õigust pöörduda kohtusse sundimaks riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.<ref name="d10Eq" />
*Rail Balticu kehtiva projekti ja selle läbisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest)<ref name="MznDO" />, samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees.
*Kriitilisi artikleid on projektist kui ''Fail Baltic''<nowiki>'</nowiki>ust kirjutanud [[Kati Vatmann]]<ref name="v9OZk" />, aga ka [[Mihkel Mutt]]<ref>{{Netiviide|Autor=Mihkel Mutt|URL=https://arvamus.postimees.ee/4082505/mihkel-mutt-mitte-ainult-rb-raudteest|Pealkiri=Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest|Väljaanne=Postimees|Aeg=18. aprill 2017|Kasutatud=13. november 2018}}</ref>, [[Indrek Neivelt]]<ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Neivelt|Pealkiri=Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu|URL=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/17/vahetan-kasumliku-firma-kahjumliku-vastu/|Väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|Aeg=17. mai 2017|Kasutatud=13. november 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Neivelt|Pealkiri=Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?|URL=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/01/mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil/|Väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|Aeg=1. mai 2017|Kasutatud=13. november 2018}}</ref> jt.
*[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/957/language/et-EE/Default.aspx Riigikontrolli 24. mai 2017 ülevaade Rail Balticu kohta] näitab, et Rail Balticu kokkuleppes on mõningaid nõrkusi. Riigikontrolör [[Alar Karis]] kommenteeris toona esitatud ülevaadet järgmiselt: "Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis."<ref name="jZKQo" /><!-- Kuidas see kommentaar kriitikaks kvalifitseerub? Täiesti neutraalne seisukohavõtt, mis avab lihtsalt neid eeldusi, millest Riigikontroll lähtus. -->
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-vastased-projekt-ei-ole-el-i-reeglite-jargi-abikolblik?id=78495247 Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite järgi abikõlblik.] Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tänasesse arvestatud tulud ületama kulusid, et taristuprojekti oleks mõttekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et Ernst & Young poolt koostatud tasuvusanalüüsis on kasutatud õhusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud sõidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3.3 miljardi euro ulatuses.[[Pilt:A 3 billion euro mistake in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis.svg|pisi|400px|Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust väidetav 3 miljardi euro suurune viga EY poolt tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsis]] Projekti kriitikud väidavad, et tasuvusanalüüs on vastuolus EL juhendida, kuna pole avaldatud analüüsi kõiki lähteandmeid ja arvutuskäike <ref name="dkD3l" />. Kriitikud väidavad, et põhilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ülejäänu moodustavad teoreetiline keskkonnasääst (näit. müra vähenemine ja lennuliikluse ning [[maanteetransport|maanteetranspordi]] vähenemisest tingitud CO2).<ref name="Gssjm" /> Rail Balticu meeskonna väitel on kõnealune kriitika veenvalt ümberlükatud tasuvusanalüüsi teostanud ning sellega seotud (anonüümsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused õiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analüüsis kasutatud metoodikatest, mistõttu arvavad kriitikud tasuvusanalüüsi põhjal, et Rail Baltic hakkabki põhiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsõiduveokitega. Vastuses seati tugevalt küsimuse alla ka Rail Balticu vastaste pädevus tasuvusanalüüsi koostamise osas.<ref name="m9ggJ" />
*[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/06/08/ey-rail-balticu-tasuvusuuring-valas-oli-tulle E&Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle,] Logistikauudised, 8.juuni 2017
*[http://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta,] Postimees, 12. juuni 2017
*[http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879 Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega] Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil avalikkusele 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb "kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks", kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud.
*[https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada?_ga=2], Postimees, 10. aprill 2018.
 
== Vaata ka ==
*[[101 kiri]]
*[[152 kiri]]
*[[222 kiri]]
*[[E67]]
*[[Avalikult Rail Balticust]]
*[[Hyperloop]]
 
== Meediakajastus ==
*Sirle Matt. [https://parnu.postimees.ee/4102131/henrik-hololei-vastuseis-suurele-taristuprojektile-on-tavaparane Henrik Hololei: Vastuseis suurele taristuprojektile on tavapärane] [https://parnu.postimees.ee/4102131/henrik-hololei-vastuseis-suurele-taristuprojektile-on-tavaparane Pärnu Postimees], 5. mai 2017
*[[Kaur Lass]]. [http://www.headandlead.com/upload/editor/files/KIIRRAUDTEEST_LABI_PLANEERINGUPRISMA_KKT_1_2001.pdf Kiirraudteest läbi planeeringuprisma] [[Keskkonnatehnika (ajakiri)|Keskkonnatehnika]], 1/2001
*[[Raimo Poom]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi] [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011
*Kaido Simmermann. [http://majandus24.postimees.ee/669820/kaido-simmermann-mina-praegu-rail-balticut-ehitada-ei-riskiks Mina praegu Rail Balticut ehitada ei riskiks Postimees], 15. detsember 2011
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/valitsus-algatas-rail-balticu-maakonnaplaneeringu.d?id=64242319 Valitsus algatas Rail Balticu maakonnaplaneeringu], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] Ärileht, 12. aprill 2012
*[[Kaur Lass]]. [http://www.headandlead.com/upload/editor/files/Kaur_Lassi_arvamusartikkel_Transport_ja_Logistika_infolehes_04-2012%281%29.pdf Rail Baltic on rohkem kui lihtsalt raudtee], [[Äripäev]]a lisaleht Logistikauudised, aprill 2012
*[[Ülle Rajasalu]], [[Tiit Leier]], [[Andres Metsoja]]. [http://arvamus.postimees.ee/2597148/maavanemad-rail-baltic-kui-regionaalse-arengu-mootor Maavanemad: Rail Baltic kui regionaalse arengu mootor] Postimees Arvamus, 14. november 2013
*[http://www.postimees.ee/2628212/projektijuht-tartut-labiv-rail-baltic-oleks-pool-miljardit-kallim Indrek Sirp. Tartut läbiv Rail Baltic oleks pool miljardit kallim] [[Postimees]] 11. detsember 2013
*[[Sirje Rank]]. [http://www.aripaev.ee/article/2013-12-30/rail_baltic_tostaks_soome_konkurentsivoimet Rail Baltic tõstaks Soome konkurentsivõimet] [[Äripäev]], 30. detsember 2013
*[[Eeri Tammik]]. [http://www.parnupostimees.ee/2649724/eeri-tammik-rail-balticu-planeerimist-labi-parnu-ei-saa-enam-suunata-mujale/ Rail Balticu planeerimist läbi Pärnu ei saa enam suunata mujale] [[Pärnu Postimees]], 3. jaanuar 2014
*[[Külli-Riin Tigasson]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06294742 Rail Baltic – et Eesti ei muutuks perifeeriaks] ERR, 14. jaanuar 2014
*[[Priit Humal]]. [http://arvamus.postimees.ee/2832813/priit-humal-viis-muuti-rail-balticust Viis müüti Rail Balticust] Postimees, 19. juuni 2014
*[https://majandus24.postimees.ee/3426797/rail-balticu-eest-peab-eesti-maksma-197-574-miljonit-eurot Rail Balticu eest peab Eesti maksma 197–574 miljonit eurot] 7. detsember 2015
*[[Priit Humal]]. [http://arvamus.postimees.ee/3071245/priit-humal-rail-balticu-muujad Rail Balticu müüjad] Postimees, 27. jaanuar 2015
*[[Toomas Kiho]]. [https://www.youtube.com/watch?v=mFmMCdFkURY On viimane aeg peatada Rail Baltic sellisel kujul!] Youtube, 19. detsember 2015
*[https://majandus24.postimees.ee/3740381/balti-riigid-allkirjastasid-rail-balticu-ehitamiseks-kaks-dokumenti Balti riigid allkirjastasid Rail Balticu ehitamiseks kaks dokumenti] Postimees, 21. juuni 2016
*[https://arvamus.postimees.ee/3879917/kristjan-kaunissaare-vastulause-priit-humala-artikkel-pohineb-valedel-alustel Kristjan Kaunissaare vastulause: Priit Humala artikkel põhineb valedel alustel] Postimees, 20. oktoober 2016
*[https://arvamus.postimees.ee/3911229/siim-kallas-lugu-tuleviku-raudteest Siim Kallas: lugu tuleviku raudteest] Postimees, 15. november 2016
*[[Karli Lambot]]. [http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/15/rail-balticu-savijalad Rail Baltic seisab savijalgadel] Äripäev, 15. november 2016
*[https://arvamus.postimees.ee/3918321/tunne-kelam-vastuseis-rail-balticule-on-vesi-kremli-veskile Tunne Kelam: vastuseis Rail Balticule on vesi Kremli veskile] Postimees, 21. november 2016
*[https://arvamus.postimees.ee/3946241/kristjan-lepik-rail-balticust-voidaks-koik-eesti-elanikud Kristjan Lepik: Rail Balticust võidaks kõik Eesti elanikud] Postimees, 14. detsember 2016
*[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/heikki-kalle-mida-tahendab-rail-baltic-keskkonnale?id=76648340 Heikki Kalle: Mida tähendab Rail Baltic keskkonnale] Eesti Päevaleht, 19. detsember 2016
*[https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul] Postimees, 26. jaanuar 2017
*[https://arvamus.postimees.ee/3991911/enno-lend-rail-baltic-vajab-arukat-tegutsemist-ka-kriitikutelt Enno Lend: Rail Baltic vajab arukat tegutsemist – ka kriitikutelt] Postimees, 26. jaanuar 2017
*[[Paul Särel]]. [http://paulsarel.blogspot.com.ee/2017/01/rail-balticust-altkulmu_26.html RAIL BALTICUST ALTKULMU] Pauli blogi, 26. jaanuar 2017
*[[Tõnu Ploompuu]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kas-eesti-riigijuhid-on-valmis-maksma-rail-balticu-lisakulud-oma-taskust-kinni?id=77090840 Kas Eesti riigijuhid on valmis maksma Rail Balticu lisakulud oma taskust kinni?] Päevaleht, 31. jaanuar 2017
*[https://arvamus.postimees.ee/4002723/kalev-vilgats-rong-sahiseb-labi-parnu Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu] Postimees, 3. veebruar 2017
*[[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-rail-baltic-nagu-tatoveeritud-ahv-keset-kohtu?id=77114688 Rail Baltic nagu tätoveeritud ahv keset kõhtu] Päevaleht, 04.veebruar 2017
*[[Juhan Telgmaa]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhan-telgmaa-rail-balticu-praegune-projekt-on-maaratud-labikukkumisele?id=77130228 Rail Balticu praegune projekt on määratud läbikukkumisele] 04. veebruar 2017
*[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/transpordi-ja-logistikaekspertide-poordumine-poole-miljardi-euro-kusimus-ehk-mida-muud-saaks-rail-balticu-omaosaluse-eest?id=77244280 Transpordi- ja logistikaekspertide pöördumine: poole miljardi euro küsimus ehk mida muud saaks Rail Balticu omaosaluse eest?] Päevaleht, 16. veebruar 2017
*[[Mati Hint]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-hint-rail-balticu-tasuvusuuring-eeldab-et-iga-liikumisvoimeline-parnakas-hakkab-korra-nadalas-riias-kaima?id=77279804 Rail Balticu tasuvusuuring eeldab, et iga liikumisvõimeline pärnakas hakkab korra nädalas Riias käima] Päevaleht, 19. veebruar 2017
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/survegrupp-suudistab-ministrit-katses-rail-balticu-lepe-kiirkorras-ratifitseerida?id=77800992 Survegrupp süüdistab ministrit katses Rail Balticu lepe kiirkorras ratifitseerida] Delfi, 6. aprill 2017
*[[Karli Lambot]]. [http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/04/07/karli-lambot-ootamatu-onnetus-rail-balticuga "Ootamatu" õnnetus Rail Balticuga] Äripäev, 7. aprill 2017
*[http://arileht.delfi.ee/news/railbaltic/riia-keskvaksali-umberehitus-rail-balticule-sobivaks-maksab-200-miljonit-eurot?id=77853914 Riia keskvaksali ümberehitus Rail Balticule sobivaks maksab 200 miljonit eurot] Delfi, 11. aprill 2017
*[https://www.youtube.com/watch?v=zTeqfW9z0qs Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova kutsub kõiki Rail Balticu vastasele meeleavaldusele 22.04.2017 Vabaduse väljakule] Youtube, 13. aprill 2017
* [[Indrek Neivelt]]. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/neivelt-rail-balticu-ehitusest-voidaks-ainult-euroopa-moned-suurtootjad-ja-maaga-spekuleerijad?id=77881846 Rail Balticu ehitusest võidaks ainult Euroopa mõned suurtootjad ja maaga spekuleerijad] Delfi,14. aprill 2017
* Endel Oja. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/endel-oja-tundub-et-valitsus-ei-kontrolli-rail-balticut-vaid-rail-baltic-kontrollib-valitsust?id=77883324 Tundub, et valitsus ei kontrolli Rail Balticut, vaid Rail Baltic kontrollib valitsust] Päevaleht, 15. aprill 2017
* [http://arileht.delfi.ee/news/railbaltic/rail-balticu-lepingutest-selgub-et-raudtee-tahtaegne-valmimine-pole-reaalne?id=77929612 Rail Balticu lepingutest selgub, et raudtee tähtaegne valmimine pole reaalne] Delfi, 19. aprill 2017
* [[Karli Lambot]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/karli-lambot-rail-balticu-pooldajate-varske-uuring-ei-uuri-uldse-keskset-kusimust-ehk-seda-kas-valja-on-valitud-parim-lahendus-voi-mitte?id=77948296 Rail Balticu pooldajate värske uuring ei uuri üldse keskset küsimust ehk seda, kas välja on valitud parim lahendus või mitte] Päevaleht, 20. aprill 2017
* [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-ja-video-sajad-inimesed-avaldasid-vabaduse-valjakul-meelt-rail-balticu-trassi-vastu?id=77969920 Sajad inimesed avaldasid Vabaduse väljakul meelt Rail Balticu trassi vastu] Delfi, 22. aprill 2017
* [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaido-zimmermann-lukkan-umber-rail-balticu-kriitikute-pohilised-teesid?id=77998454 Kaido Zimmermann: lükkan ümber Rail Balticu kriitikute põhilised teesid] Eesti Päevaleht, 26. aprill 2017
* [[Indrek Neivelt]]. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/indrek-neivelt-mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil?id=78073788 Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?] Ärileht, 2. mai 2017
* Juune Holvanduse intervjuu Marju Lepajõega. [https://sõnumid.ee/artikkel/parema-rail-balticu-poolt-on-vaja-sugavamat-motete-korrastamist/ Parema Rail Balticu poolt: on vaja sügavamat mõtete korrastamist.] Raplamaa Sõnumid, 2.mai 2017
* Vivika Veski. [https://sõnumid.ee/uudised/rail-baltic-argitab-kaevandushuvi/?kmi=53HbSsPmhJb8EMZfhe3%2F%2FZxiDFQ%3D Rail Baltic ärgitab kaevandushuvi.] Raplamaa Sõnumid, 03. mai 2017
* [[Aivar Õepa]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/aivar-oepa-autorikulg-rail-baltic-meid-kiiresti-euroopasse-ei-vii-aga-hyperloop?id=78107684 Rail Baltic meid kiiresti Euroopasse ei vii. Aga Hyperloop?] Eesti Päevaleht, 5. mai 2017
* Reet Pärgma. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/piinlik-kas-rail-balticu-analuus-tehti-googeldades-eesti-linnade-vahemaad-pandi-taitsa-mooda?id=78112310 Piinlik: kas Rail Balticu analüüs tehti googeldades? Eesti linnade vahemaad pandi täitsa mööda?] Ärileht, 5. mai 2017
* [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-niineste-kolumn-issanda-loomaaed-rail-balticu-vastu?id=78121010 Mart Niineste kolumn: Issanda loomaaed Rail Balticu vastu] Eesti Päevaleht, 7. mai 2017
* [http://www.err.ee/594778/rail-balticu-kavandamine-on-latis-toonud-esimese-kohtuasja Rail Balticu kavandamine on Lätis toonud esimese kohtuasja.] ERR, 9. mai 2017
* [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon|EVEA]]: [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/evea-rail-balticu-ehitamise-asjus-on-vaja-korraldada-rahvahaaletus?id=78166246 Rail Balticu ehitamise asjus on vaja korraldada rahvahääletus.] Maaleht, 10. mai 2017
* [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/railbaltic/riigikontroll-rail-balticust-riikidevahelises-kokkuleppes-pole-selgelt-valja-toodud-kui-suur-rahaline-kohustus-riigile-voetakse?id=78323984 Riigikontroll Rail Balticust: riikidevahelises kokkuleppes pole selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse] Maaleht, 24. mai 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta] Postimees, 12. juuni 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4149473/avalik-kiri-rail-balticu-otsustamine-meenutab-eesti-nsv-d Avalik kiri: Rail Balticu otsustamine meenutab Eesti NSV-d] Postimees, 16. juuni 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4158191/olev-remsu-uusludiidid-ja-ksenofoobid-pealetungil Olev Remsu: uusludiidid ja ksenofoobid pealetungil] Postimees, 27. juuni 2017
* [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/loe-labi-musta-tindi-mkm-saatis-rail-balticu-kriitikutele-taielikult-tsenseeritud-dokumendid?id=79726606 Loe läbi musta tindi: MKM saatis Rail Balticu kriitikutele täielikult tsenseeritud dokumendid] Ärileht, 4. oktoober 2017
* [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kirjavahetus-paljastab-eestlased-said-suvel-rail-balticu-juhilt-venitamise-eest-noomida?id=79739250 Kirjavahetus paljastab: eestlased said suvel Rail Balticu juhilt venitamise eest noomida] Ärileht, 6. oktoober 2017
* [https://maaelu.postimees.ee/4281603/aiaga-piiratud-rail-baltic-lubab-liikluse-katkestada-vaid-uksikutel-kulateedel Aiaga piiratud Rail Baltic lubab liikluse katkestada vaid üksikutel külateedel] Maa Elu, 19. oktoober 2017
* Randel Kreitsberg. [https://novaator.err.ee/650379/teadlased-leidsid-alternatiivid-rail-balticu-tarastamisele Teadlased leidsid alternatiivid Rail Balticu tarastamisele.] ERR Novaator, 22. detsember 2017
*[[Ene-Margit Tiit]]. [https://arvamus.postimees.ee/4365975/ene-margit-tiit-kas-100-aastases-riigis-tuleks-arvestada-rahvatarkust Kas 100-aastases riigis tuleks arvestada rahvatarkust?] Postimees, 7. jaanuar 2018
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lati-ajaleht-rail-balticu-koordinaator-raiskab-strateegia-valjatootamiseks-suuri-summasid?id=80746459 Läti ajaleht: Rail Balticu koordinaator raiskab "strateegia" väljatöötamiseks suuri summasid] Ärileht, 10. jaanuar 2018
*[[Viio Aitsam]]. [https://maaelu.postimees.ee/4371591/rail-baltic-kui-eksperiment-kohaliku-inimese-jaoks Rail Baltic kui eksperiment kohaliku inimese jaoks] Maa Elu, 11. jaanuar 2018
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-uuesti-avalikult-rail-balticust-tasuvusuuringus-on-olulised-vead-tulud-vahenevad-vigu-arvestades-4-1-miljardi-euro-vorra?id=80802685 Avalikult Rail Balticust: tasuvusuuringus on olulised vead. Tulud vähenevad vigu arvestades 4,1 miljardi euro võrra] Ärileht, 16. jaanuar 2018
* [https://www.err.ee/654565/analuus-rail-baltic-on-muutunud-liiga-kalliks-projektiks Analüüs: Rail Baltic on muutunud liiga kalliks projektiks] ERR, 16. jaanuar 2018
*[[Karli Lambot]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/karli-lambot-rail-balticu-tasuvusuuringust-paljastunud-nelja-miljardi-eurone-auk-on-ikka-lappimata?id=80806641 Rail Balticu tasuvusuuringust paljastunud nelja miljardi eurone auk on ikka lappimata] Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2018
*[[Mati Hint]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/miks-ma-ei-usu-rail-balticusse?id=80791359 Miks ma ei usu Rail Balticusse] Maaleht, 18. jaanuar 2018
* Alo Ervin. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/alo-ervin-mis-on-uhist-sanskriti-keele-sonaraamatutel-ja-rail-balticu-tasuvusanaluusil-vastuse-leiame-ossinovski-esseest?id=81328377 Mis on ühist sanskriti keele sõnaraamatutel ja Rail Balticu tasuvusanalüüsil? Vastuse leiame Ossinovski esseest] Eesti Päevaleht, 4. märts 2018
*[[Endel Oja]]. [https://www.majandus.ee/arvamuslood/endel-oja-jatkem-huvasti-rail-balticuga/ Jätkem hüvasti Rail Balticuga!] majandus.ee, 5. märts 2018
 
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="FJuvZ">[http://www.railbaltic.info/et/ Rail Baltic (Eesti koduleht)]</ref>
<ref name="p3Xgz">[http://www.rbgc.eu/frontpage.html Rail Baltica Growth Corridor]</ref>
<ref name="OI4UO">[http://www.rail-baltica.com/pub/ Läti Rail Baltica projekti kirjeldus]</ref>
<ref name="l6nfh">[http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&cat_id=1 Rail Baltica Leedu koduleht]</ref>
<ref name="td4IE">[http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/ Rail Baltica – sajandi projekt] RB Rail</ref>
<ref name="VPOyZ">{{Netiviide|Autor=Ernst & Young Baltic AS|URL=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|Pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüsi kokkuvõte|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="vrLwH">"Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 – Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region". Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne "Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele". Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997</ref>
<ref name="peec1">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/report.PDF Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)]</ref>
<ref name="gn4rL">http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)</ref>
<ref name="Emakeele Selts 2012">[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_09.pdf Emakeele Selts], 2012</ref>
<ref name="EKI 2011">[https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=187 EKI: Rail Baltic], 31. mai 2011</ref>
<ref name="dDSHZ">[http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf Rail Baltica Interim Report VOLUME I], AECOM transportation, November 2010</ref>
<ref name="poom">[[Raimo Poom]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011</ref>
<ref name="bns">Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011</ref>
<ref name="Ck1PF">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|Pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="RM4pb">http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61–72</ref>
<ref name="rVRa6">{{Netiviide|Autor=|URL=http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|Pealkiri=Avalikud arutelud|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="cHrnf">{{Netiviide|Autor=|URL=https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140345|Pealkiri=Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="RaHXJ">{{Netiviide|Autor=Egle Heero|URL=https://digi.lib.ttu.ee/i/?3885|Pealkiri=Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="JadAd">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-kiitis-heaks-rail-balticu-keskkonnamoju-strateegilise-hindamise|Pealkiri=Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="mosLN">{{Netiviide|Autor=Nils Niitra|URL=https://pluss.postimees.ee/4253993/suur-osa-rail-balticust-jaab-ilmselt-tarastamata|Pealkiri=Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata|Väljaanne=Postimees|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="C9b98">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|Pealkiri=Peaminister Jüri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostöö uus mootor|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="WAcKx">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2cdaf9eb-cc2c-4f8b-92c1-e02242fa94a4/Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu – Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus|Pealkiri=Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="mB89l">{{Netiviide|Autor=|URL=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13402-2017-06-29-10-25-31/|Pealkiri=Riigipea kuulutas välja 8 seadust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="td7lM">[http://arvamus.postimees.ee/4247275/toomas-kiho-vaim-ja-voim-ja-meie-ehk-kellel-on-oigus-konelda-eesti-nimel?_ga=2.145807026.72963593.1504781162-1084123581.1502902676 Toomas Kiho: Vaim ja võim ja meie ehk kellel on õigus kõnelda Eesti nimel? Postimees, 18. sept. 2017.]</ref>
<ref name="KbMTe">{{Netiviide|Autor=|URL=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|Pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüs kokkuvõte|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="wCkDp">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|Pealkiri=Rail Baltica rahastamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="yU2XJ">[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.]</ref>
<ref name="TBY6D">{{Netiviide|Autor=|URL=https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul|Pealkiri=Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul|Väljaanne=Postimees|Aeg=26. jaanuar 2017|Kasutatud=25. jaanuar 2018}}</ref>
<ref name="SFZkM">[https://majandus24.postimees.ee/610728/simmermann-latis-asub-rail-balticu-trass-taiesti-mottetus-kohas Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011]</ref>
<ref name="N9S3p">[http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf Avalik Eesti]</ref>
<ref name="d10Eq">[https://roomaklubi.wordpress.com/2017/04/11/eesti-rooma-klubi-avaldus-rail-balticu-kohta/ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta]</ref>
<ref name="MznDO">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-mitusada-inimest-kogunes-ministeeriumi-ette-rail-balticu-vastu-protestima?id=77036524 Ärileht miitingust.]</ref>
<ref name="v9OZk">[http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=5844 Fail Baltic]</ref>
<ref name="jZKQo">{{Netiviide|Autor=Alar Karis|URL=http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|Pealkiri=Ei midagi uut. Tõesti.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="dkD3l">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf#page=20 Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)]</ref>
<ref name="Gssjm">{{Netiviide|Autor=Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo|URL=http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=854|Pealkiri=EY sotsiaalmajandusliku mõju arvestusvead|Väljaanne=|Aeg=8. juuni 2017|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="m9ggJ">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|Pealkiri=RB Rail AS vastused MTÜ-le ARB|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
}}
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.railbaltic.info/et/ Rail Baltic kohta koostatavate maakonnaplaneeringute koduleht]
* [http://www.railbaltica.org/et/ Rail Baltica ametlik kodulehekülg]
* [https://rbestonia.ee/ RB Eesti ametlik koduleht]
* [https://parnu.postimees.ee/4102131/henrik-hololei-vastuseis-suurele-taristuprojektile-on-tavaparane Henrik Hololei: Vastuseis suurele taristuprojektile on tavapärane, Pärnu Postimees, 5. mai 2017]
* [http://avalikultrailbalticust.ee/ Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust koduleht]
* [https://www.youtube.com/channel/UCmyEe2sULkZ_pDnt_rbhKjA Kodanikeühendus Avalik Eesti koduleht]
* [https://www.ohtuleht.ee/824241/rail-balticu-analuusi-4-1-miljardi-euro-vead-on-toonud-esimese-kohtuasja Rail Balticu analüüsi 4,1 miljardi euro vead on toonud esimese kohtuasja Õhtuleht, 25. august 2017]
{{Raudteetransport}}
 
[[Kategooria:Raudteed]]
[[Kategooria:Baltimaad]]
Anonüümne kasutaja