Erinevus lehekülje "Eesti Keskerakond" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 23 891 baiti ,  1 aasta eest
Ümbersuunamine lehele Edgar Savisaar
P (pisitoimetamine)
(Ümbersuunamine lehele Edgar Savisaar)
Märgis: Uus ümbersuunamine
#suuna [[Edgar Savisaar]]
{{See artikkel| räägib praegusest erakonnast; kunagise erakonna kohta vaata artiklit [[Rahvuslik Keskerakond]]}}
{{Partei|
partei_nimi = Eesti Keskerakond|
partei_nimi_keeles = Estonian Centre Party|
partei_logo = Eesti Keskerakond Teillogo.svg |
partei_staatus = Eesti erakond|
esimees = [[Jüri Ratas]] |
peasekretär = |
kohti Riigikogus = 25<ref name="Keskerakonna fraktsioon"/>|
europarlament = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon]] |
ajaleht = [[Kesknädal]]<br/>[[Seitse Päeva]]<br/>[[Pravo i Pravda]] |
ideoloogia = [[vasaktsentrism]]<br>[[populism]]<br>[[sotsiaalliberalism]] |
liikmeid = 14 797 <small>(23.02.2019)</small><ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikmete_nimekiri?ark=80053370&lang=est Erakonna andmed. Eesti Keskerakond]. [[Äriregister]]</ref> |
kodulehekülg = [http://www.keskerakond.ee/ www.keskerakond.ee] |
värvus = green |
koalitsioon = |
asutamine = [[1991]] |
peakorter = Tallinn
}}
 
'''Eesti Keskerakond''' on [[Eesti]] [[partei]], mis loodi 1991. aastal [[Rahvarinne|Rahvarinde]] baasil.
 
Alates 1990. aastate lõpust kuni 2019. aasta kevadeni püsis erakonna populaarsus stabiilselt suhteliselt kõrge. Partei pikaajalise liidri [[Edgar Savisaar]]e vahetas 2016. aastal välja [[Jüri Ratas]]. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,8% häältest ja 26 kohta parlamenti.
 
Keskerakonna [[ideoloogia]]t on kirjeldatud vasaktsentristliku, [[populism|populistliku]] ja [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalsena]]. Partei toetajaskonna moodustavad ennekõike madalama sissetulekuga inimesed ja [[Eesti venelased|vene emakeelega inimesed]].
 
==Ajalugu==
Keskerakond kasvas välja [[Rahvarinne|Rahvarindest]]<ref name=Saarts214>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214</ref> ja asutati 12. oktoobril 1991. Esimeheks sai [[Edgar Savisaar]]. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime ''Eesti Rahva-Keskerakond''.<ref name=info>[http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html Eesti Keskerakond (K)]. Erakonnad.info</ref>
 
[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistel]] osaleti [[valimisliit|valimisliidu]] [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinne]] nimekirjas, mis sai 12,5% häältest.<ref name=info /> [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 6 omavalitsuses.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi]. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 99</ref> 1994. aastal liitus Keskerakonnaga [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 14,2% häältest ja 16 kohta parlamenti<ref name=info /> ning osaleti valitsuskoalitsiooni loomises ([[Tiit Vähi teine valitsus]]).<ref name=Saarts214 />
 
[[Pilt:Edgar Savisaar2.jpg|pisi|[[Edgar Savisaar]], erakonna esimees aastatel 1991–1995 ja 1996–2016]]
1995. aastal leidis aset ka nn [[Lindiskandaal]], kus partei liidrit ja tol hetkel [[siseminister|siseministri]] ametis olnud Savisaart süüdistati teiste poliitikutega peetud erakõneluste lindistamises. Savisaar sunniti tagasi asuma. Järgnes sisetüli erakonnas ja uueks juhiks valiti [[Andra Veidemann]]. Partei tuumik jäi aga lojaalseks Savisaarele ning jätkunud sisevastuolud lõppesid sellega, et Veidemanni leer lahkus 1996. aastal Keskerakonnast ja asutas uue partei ([[Arengupartei]]). Keskerakonna etteotsa naasis Savisaar. Kuigi skandaal oli andnud tõsise löögi erakonna mainele ja populaarsusele, hakkas selle toetus peagi taastuma.<ref name=info /><ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219, 221–222</ref> [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 8-s ja valimisliidus 2 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 101</ref> 1997. aastal liitus Keskerakonnaga [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] ning 1998. aastal [[Erakond Eesti Rohelised]] ja osa [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] liikmeid.<ref name=info />
 
On hinnatud, et alates 1990. aastatest kuni vähemalt 2012. aastani oli Eesti parteisüsteemi peamine poliitiline ja ideoloogiline konflikt vastasseis Keskerakonna ja [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] kui vastavalt Rahvarinde ja [[Eesti Komitee]] peamiste järglasparteide vahel. Keskerakonnaga ühte leeri on selles vastasseisus paigutatud ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ja [[Rahvaliit]]u.<ref>[[Mari-Liis Jakobson]], [[Ilze Balcere]], [[Oudekki Loone]], [[Anu Nurk]], [[Tõnis Saarts]], [[Rasa Zakeviciute]]. [https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/uuringud/Populism_research_report.pdf Populism in the Baltic States. A Research Report]. [[Tallinna Ülikool|Tallinn University Institute of Political Science and Governance]] / [[Avatud Eesti Fond|Open Estonia Foundation]], november 2012. Lk 24</ref>
 
Alates 1990. aastate lõpust on toetus erakonnale olnud stabiilselt suhteliselt kõrge, kuid valitsuse moodustamises on osaletud suhteliselt harva, sest [[parempoolsus|parempoolsed]] erakonnad on tavaliselt teatanud, et nad ei taha Savisaarega koostööd teha ja eelistavad koalitsiooni sõlmimisel teisi parteisid.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 214, 218</ref>
 
[[1999. aasta Riigikogu valimised]] Keskerakond võitis, saades 23,4% häältest ja 28 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 65-s ja valimisliidus 6 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103</ref> [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 157 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 107</ref> 2002.–2003. aastal osaleti valitsuskoalitsioonis ([[Siim Kallase valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> 2003. aastal oli Keskerakond taas [[2003. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] edukaim partei, saades 25,4% häältest ja 28 kohta.<ref name=info />
 
2004. aastal avaldasid mõned tuntud keskerakondlased (peamiselt endised ministrid 2002–2003 valitsusest) rahulolematust parteis levinud [[Euroskeptitsism|Euroopa Liidu vastaste hoiakute]] ja Savisaare [[Autoritarism|autoritaarse]] juhtimisstiiliga. Konflikt lõppes nende erakonnast lahkumise ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astumisega. Keskerakonna populaarsusele ja mainele põhjustas see siiski vaid ajutise tagasilöögi. Keskerakond on oma tegusemisajal läbi elanud veel teisigi skandaale, kuid neilgi on partei populaarsusele olnud suhteliselt väike mõju. [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on skandaale, tagasilööke, sisemisi kriise ja negatiivset [[meedia]]kajastust aidanud üle elada erakonna arvukas lojaalne tuumikvalijaskond, mille olemasolu tuleneb sellest, et Keskerakond esindab Eesti poliitika peamisi [[sotsiaalne lõhe|sotsiaalseid lõhesid]] (etnilist ja sotsiaal-majanduslikku konflikti), ning Savisaare [[karisma]]atilisest isiksusest ja isiklikust populaarsusest.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219–220, 223</ref>
 
[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 168 omavalitsuses ja valituks osutus 510 nende kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 109</ref> 2005. aastal ühines Keskerakonnaga [[Eesti Pensionäride Erakond]].<ref name=info /> Aastatel 2005–2007 kuulus Keskerakond taas valitsuskoalitsiooni ([[Andrus Ansipi esimene valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 26,1% häältest ja 29 kohta Riigikokku.<ref name=info /> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 204 omavalitsuses, valituks sai 524 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref> 2000. aastatel tegeldi aktiivselt ka parteiorganisatsiooni laiendamisega, nii linnades kui maapiirkondades ehitati üles tugev kohalike osakondade võrgustik. 2000. aastatel jäädi liikmete arvult maha vaid Rahvaliidust, hiljem saadi selles osas aga Eesti suurimaks erakonnaks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 221</ref>
 
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 23,3% häältest ja 26 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 192 omavalitsuses, valituks osutus 428 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 113</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 24,8% häältest ja 27 kohta.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html Riigikogu valimised 2015. Hääletamis- ja valimistulemus hetkeseisuga]</ref>
 
2016. aastal sai partei esimeheks Jüri Ratas<ref name=info /> ning Keskerakond moodustas koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja [[IRL]]-iga uue valitsuskoalitsiooni ([[Jüri Ratase esimene valitsus]]).<ref>[https://www.err.ee/577872/fotod-ja-video-valitsus-andis-ametivande FOTOD ja VIDEO: valitsus andis ametivande]. [[ERR]], 23.11.2016</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] said Keskerakonna nimekirjad üleriigiliselt kokku 27,3% häältest.<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html Valimistulemus]</ref>
 
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,1% häältest ja 26 kohta Riigikokku.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Hääletamis- ja valimistulemus]</ref> Loodi [[Jüri Ratase teine valitsus|uus valitsus]] koos [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) ja [[Isamaa (erakond)|Isamaaga]].<ref>[https://www.err.ee/934718/juri-ratase-valitsus-andis-ametivande Jüri Ratase valitsus andis ametivande]. [[ERR]], 29.04.2019</ref> Partei populaarsus pärast valimisi ja valitsuse moodustamist langes, eriti mitte-eestlaste seas. [[Kantar Emor]]i maikuise küsitluse järgi oli Keskerakonna toetajaid 15,3%, mis on madalaim tulemus pärast 1990. aastaid. Tõnis Saartsi hinnangul tingis selle EKRE kaasamine võimuliitu, mis oli eriti vastuvõetamatu partei venekeelsetele valijatele. Erakonna toetuse veelgi madalamale langemist Saarts tõenäoliseks siiski ei pidanud.<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale]. [[Postimees]], 13.05.2019</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politoloog-tonis-saarts-nii-jarsk-mainekaotus-peaks-keskerakonna-liidrid-kindlasti-murelikuks-tegema?id=86189737 Politoloog Tõnis Saarts: nii järsk mainekaotus peaks Keskerakonna liidrid kindlasti murelikuks tegema]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 13.05.2019</ref>
 
[[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai Keskerakond 14,4% häältest, mis andis 1 saadikukoha ([[Yana Toom]]).<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus]</ref>
 
==Ideoloogia ja vaated==
Keskerakonna [[ideoloogia]]t on erinevad autorid iseloomustatud kui [[tsentrism|tsentristlikku]],<ref>[[Andrejs Plakans]] (2011). A Concise History of the Baltic States. ''Cambridge University Press''. Lk 424</ref>, [[vasaktsentrism|vasaktsentristlikku]],<ref>[[Micael Castanheira]], [[Gaëtan Nicodème]], [[Paola Profeta]] (2010). "On the Political Economics of Taxation", Public choice e political economy. ''FrancoAngeli''. Lk 94</ref><ref>[[Allan Sikk]] (2011). "The Case of Estonia", Party Politics in Central and Eastern Europe: Does EU membership matter?. ''Routledge''. Lk 60</ref> [[vasakpoolsus|vasakpoolset]],<ref>Mari-Liis Jakobson et al 2012, lk 24</ref> [[populism|populistlikku]]<ref>[[Janusz Bugajski]], [[Ilona Teleki]] (2007). Atlantic Bridges: America's New European Allies. ''Rowman & Littlefield'', lk 192</ref><ref>[[Mel Huang]] (2005). "Estonia", Eastern Europe: An Introduction to the People, Lands and Culture. ''ABC-CLIO''. Lk 89</ref><ref>"Estonian Centre Party", A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe (1. trükk). ''Cambridge International Reference on Current Affairs'', 2002. Lk 201</ref> või populistlike tendentsidega<ref>Mari-Liis Jakobson et al 2012, lk 25, 59</ref> ja/või [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalset]].<ref name="World and Its Peoples">{{cite book|title=World and Its Peoples|url=https://books.google.com/books?id=aMEnNczUZLsC&pg=PA1060|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7896-6|page=1060}}</ref><ref name="Bakke2010">{{cite book|author=Elisabeth Bakke|chapter=Central and East European party systems since 1989|editor=Sabrina P. Ramet|title=Central and East European party systems since 1989 |work=Central and Southeast European Politics since 1989|url=https://books.google.com/books?id=oFXdiS25N78C&pg=PA79|year=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-48750-4|page=79}}</ref> Tõnis Saartsi kirjelduse kohaselt on erakond järginud mitmetahulist ideoloogiat, mis on omapärane segu [[vasakpopulism]]ist ja sotsiaalliberalismist.<ref name=Saarts214 />
 
Alates 1990. aastatest on Keskerakonda Saartsi hinnangul toetanud [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodil]] kaotajaks jäänud ja vaesemad inimesed. Partei on edukalt esindanud [[sotsiaal-majanduslik lõhe|sotsiaal-majanduslikku lõhet]]. Alates 2000. aastatest on Keskerakond aina enam muutunud [[Eesti venelased|venekeelse vähemuse]] parteiks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 216–217</ref>
 
Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|parlamendifraktsioon]] on oma [[maailmavaade]]t nimetanud [[tsentrism|tsentristlikuks]]<ref name="Keskerakonna fraktsioon">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-keskerakonna-fraktsioon/ Eesti Keskerakonna fraktsioon]</ref> ja partei esimehe Jüri Ratase sõnul on nende tulevikuvisioon "tugeva keskklassiga õiglane riik".<ref>[https://www.err.ee/868776/ratas-valitsuse-otsustest-peab-voitma-vaikiv-enamus-mitte-joukas-vahemus Ratas: valitsuse otsustest peab võitma vaikiv enamus, mitte jõukas vähemus]. [[ERR]], 13.10.2018</ref>
 
==Juhtimine ja organisatsioon==
Tõnis Saartsi 2015. aastal antud hinnangu järgi oli Keskerakond kogu oma eksisteerimisaja vältel olnud juhikeskne ja ühtne partei, millega liitunud erinevad rühmad on säilitanud küll oma identiteedi, kuid tsentraliseerivad tendentsid on domineerinud ja erakonna sidusus aja jooksul kasvanud. Alates 1991. kuni 2016. aastani peaaegu vahetpidamata parteid juhtinud Edgar Savisaar kontrollis nii poliitikaotsuseid ja erakonna strateegiat kui parteisisestele administratiivsetele ametikohtadele määramisi ja kandidaatide valikut. Kuigi Savisaare autoritaarne juhtimisstiil on tekitanud vastuseisu, peetakse partei sees väga oluliseks tema rolli erakonna lagunemise ärahoidmisel.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 212, 220–222</ref>
[[Pilt:Public opening event of EU2017EE Prime Minister Jüri Ratas (35446233582).jpg|pisi|[[Jüri Ratas]], erakonna esimees alates 2016. aastast]]
 
===Juhatus===
Eesti Keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees Jüri Ratas, aseesimehed [[Mailis Reps]], [[Jaanus Karilaid]], [[Kadri Simson]], [[Mihhail Kõlvart]] ja juhatuse liikmed [[Taavi Aas]], [[Enn Eesmaa]], [[Jaak Aab]], [[Siret Kotka-Repinski]], [[Kalev Kallo]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Janek Mäggi]], [[Aadu Must]], [[Toomas Vitsut]], [[Yana Toom]], [[Jaan Männik]] ja [[Kersti Sarapuu]].<ref>[https://www.keskerakond.ee/et/erakonna-liikmed/juhatus.html Juhatus]. Keskerakonna koduleht</ref>
 
===Volikogu===
Erakonna volikogu esimees on [[Kersti Sarapuu]] ja aseesimehed [[Mihhail Korb]] ning [[Marika Tuus-Laul]]. Keskerakonna volikogusse kuuluvad erakonna piirkondade esimehed, erakonna piirkonna konverentsil valitud volinikud, üks iga 100 piirkonna liikme kohta, erakonna juhatuse liikmed, need Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja Keskerakonna Euroopa Parlamendi saadikud, kes on ka Keskerakonna liikmed ning iga erakonna kogu valitud üks volinik, kui sellesse kogusse kuulub vähemalt 50 erakonna liiget.<ref>[https://www.keskerakond.ee/et/erakonna-liikmed/volikogu.html Volikogu]. Keskerakonna koduleht</ref>
 
===Riigikogu fraktsioon===
[[XIII Riigikogu]]s kuuluvad Eesti Keskerakonna 25-liikmelisse fraktsiooni selle esimees [[Kersti Sarapuu]], aseesimehed [[Valeri Korb]] ja [[Erki Savisaar]] ning liikmed [[Dmitri Dmitrijev]], [[Enn Eesmaa]], [[Helmut Hallemaa]], [[Jaanus Karilaid]], [[Mihhail Korb]], [[Siret Kotka]], [[Igor Kravtšenko]], [[Heimar Lenk]], [[Oudekki Loone]], [[Aadu Must]], [[Anneli Ott]], [[Eevi Paasmäe]], [[Toomas Paur]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Märt Sults]], [[Karin Tammemägi]], [[Tiit Terik]], [[Marika Tuus-Laul]], [[Viktor Vassiljev]], [[Vladimir Velman]], [[Toomas Vitsut]] ja [[Toomas Väinaste]].<ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-keskerakonna-fraktsioon/ Riigikogu fraktsioon: Eesti Keskerakonna fraktsioon]. Riigikogu koduleht</ref>
 
===Liikmeskond===
2018. aasta 17. augusti seisuga kuulus Keskerakonda 14 789 inimest, olles nii suurima liikmete arvuga Eesti partei.<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6135312/parteide-liikmete-arv-kuivab-kokku-ainsana-on-tanavu-liikmeskonda-suurendanud-ekre Parteide liikmete arv kuivab kokku, ainsana on tänavu liikmeskonda suurendanud EKRE]. [[Postimees]], 19.08.2018</ref>
 
===Meedia===
Alates [[18. august]]ist [[1999]] ilmub erakonna kuukirja [[Seitse Päeva]] kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud [[nädalaleht]] [[Kesknädal]].{{lisa viide}}
 
==Välissuhted==
[[Pilt:Yana TOOM - Estonian part - Citizens’ Corner debate on Europe’s anti-discrimination law- Closer to failure or adoption? (17058645490).jpg|pisi|[[Yana Toom]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige]]
[[2004]]. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaaga]].<ref>Rasmus Kagge. [http://www.postimees.ee/101204/esileht/152303.php Leping Ühtse Venemaaga murendab Keskerakonna] – Postimees, 10.12.2004</ref> Lepingu sõlmimise põhjustena on keskerakondlased hiljem välja toonud ühe juhtiva keskerakondlase ärilist huvi saada tänu sellele Venemaal asjaajamises eeliseid, toonaste juhtide usu ja teadmise, et sarnasest koostööleppest on huvitatud ka [[Res Publica]], parteijuhtide hinnangut, et sellise leppe sõlmimine näitab vene valijatele, et just Keskerakonnaga arvestatakse ja Keskerakond on [[Eesti-Venemaa suhted|Eesti-Vene suhetes]] tegija ning lootust, et see parandab Eesti-Vene suheteid. Koostööprotokolli on kritiseeritud nii Keskerakonna sees kui teiste partide poolt. Nii on näiteks Keskerakonda süüdistatud Venemaa huvide teenimises ja Venemaa juhtide poliitiliseks käepikenduseks saamises. Seoses [[Ukraina kriis|Ukraina sündmustega]] tõstatati 2014. aastal erakonna sees küsimus leppe tühistamisest, kuid üksmeelele ses osas ei jõutud. Kadri Simsoni sõnul oli see lepe nagunii raugenud, juba aastaid tegelikku koostööd pole olnud ja protokoll pole tähtajaline ega lõpetamise klausliga. Raimond Kaljulaiu sõnul oli lepe seisnenud üksikute Keskerakonna poliitikute suhtluses Venemaa poliitikutega, mitte erakondadevahelises koostöös. Kaljulaid tõi enne [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisi]] välja neli põhjust, miks lepingut pole tühistatud: tegu pole pakilise küsimusega, kuna leppel puudub sisuline tähendus; otsus oleks võinud Keskerakonna lõhestada; venekeelsed valijad oleks seda tõlgendanud välisele survele järeleandmisena; leppe üle otsustamiseks on poliitiliselt sobivam aeg pärast 2019. aasta Riigikogu ja [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimisi]].<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3881147/suur-ulevaade-keskerakonna-12-aastat-uhtse-venemaaga Suur ülevaade: Keskerakonna 12 aastat Ühtse Venemaaga]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/6526887/kiuslik-kusimus-keskerakonnale-miks-te-ei-tuhista-koostoolepet-putini-uhtse-venemaaga Kiuslik küsimus Keskerakonnale: miks te ei tühista koostöölepet Putini Ühtse Venemaaga?]. [[Postimees]], 19.02.2019</ref>
 
Keskerakond on [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu]] liige.<ref>[https://www.aldeparty.eu/members/member-parties ALDE Party - Member Parties]</ref> Erakonna [[Europarlament|Euroopa Parlamendi]] saadik Yana Toom kuulub seal [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon]]i.<ref>[https://elik.nlib.ee/pohifakte-euroopa-liidust/eesti-esindatus-el-institutsioonides/ Eesti esindatus EL institutsioonides]. [[Euroopa Liidu infokeskus]]</ref>
 
==Populaarsus==
[[2010]]. aasta augustis toetas Keskerakonda 74% mitte-eestlastest valijatest ja 14% eestlastest valijatest.<ref>http://www.postimees.ee/?id=305551</ref>
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 23,3% häältest ja 26 kohta Riigikogus. Veebruaris 2015 toetas Keskerakonda 9,9% eestlastest ja 73,2% muudest rahvustest kodanikest.<ref>http://poliitika.postimees.ee/3097873/toompeale-mahub-kuus-erakonda</ref>
 
2019. aasta maikuus toetas Keskerakonda 15% rahvastikust.<ref>[https://www.err.ee/939008/keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale]</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Eesti Keskerakonna Noortekogu]]
*[[Keskerakonna JK]]
*[[K kohuke]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.keskerakond.ee/ Keskerakonna lehekülg]
*[http://www.keskerakond.ee/component/content/article/26 Seitse Päeva]
*[http://www.kesknadal.ee/ Kesknädal]
*[http://laanemaa.keskerakond.ee/ Läänemaa Keskerakond]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20320569 Kesknädal kaitseb Bäckmani raamatut], Delfi, 12. november 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06144869 Keskerakond osaleb Ühtse Venemaa kongressil], ERR, 20. november 2008
* [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454802 Keskerakond süüdistab protestikampaania abil Reformierakonda ja IRLi Eestit tabanud majanduslanguses] EPL, 12. jaanuar 2009
* [[Erik Rand]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455202 Keskerakond kühveldab reklaami sadu tuhandeid] EPL, 15. jaanuar 2009
* [http://www.ekspress.ee/2009/01/24/eesti-uudised/6394-keskerakond-on-tallinnas-saavutanud-edu-koolijuhtide-parteistamisel Keskerakond on Tallinnas saavutanud edu koolijuhtide parteistamisel] Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2009
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=84146 Keskerakonna küsitluse korraldasid K-kohukese autorid] Tallinna Postimees, 18. veebruar 2009
* [[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06155319 IT-ekspert: Tallinna haldusreformi veebiküsitlust võltsiti] ERR, 19. veebruar
* [[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/469712 Kas Keskerakond teeb ajuloputust või aitab heast südamest valijaid?] EPL.ee, 28. mai 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06166119 Sibul: Keskerakonna telkides on suur seaduse rikkumise oht] ERR.ee, 28. mai 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06166359 Keskerakond leidis võimaluse reklaami tegemiseks] ERR.ee, 31. mai 2009
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kohtutaitur-arestis-koik-keskerakonna-arved.d?id=33451201 Kohtutäitur arestis kõik Keskerakonna arved], www.DELFI.ee, 28. september 2010
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/endine-keskerakondlane-kundla-keskpartei-on-nagu-nlkp.d?id=37592555&l=fplead Endine keskerakondlane: Keskpartei on nagu NLKP] Delfi.ee, 31. detsember 2010
* [https://www.ohtuleht.ee/817911/peeter-olesk-mis-on-keskerakonna-ideoloogia Peeter Olesk. Mis on Keskerakonna ideoloogia? Õhtuleht, 20. juuli 2017]
 
{{Eesti erakonnad}}
 
[[Kategooria:Eesti Keskerakond| ]]
Anonüümne kasutaja