Hansa Liit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Nime ''Die Hanse'' all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis
[[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|pisi|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]]
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud
13. sajandil toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerisid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
34. rida:
[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
Hansa Liidu pealinn oli
===Liikmeslinnad ja kaubakontorid===
41. rida:
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid teistega võrdseks täisliikmeks saamisel olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.
Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja
Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.
| |||