|
Mõnikord väidetakse, et Platon tahtis pealkirjadega jäädvustada inimesi, keda ta austas või kes talle meeldisid. Vähemalt enamasti see nii ei ole. Pealkirja mõte peab selguma dialoogi käigus. Pealkiri toob välja dialoogi peateema või mõne tähtsa aspekti või vihjab sellele või peidab seda.<ref>Klein 1965:35.</ref>
See, kes on MenoMenon dialoogi tegelasena, selgub dialoogist endast. Ent Platon eeldab, et kaasaegsel lugejal on ajaloolise Menoni, nagu teistegi tegelaste prototüüpise kohta, eelteadmisi, kas või kuulujuttudest, võib-olla on teda isegi isiklikult tundnud. Me saame kasutada säilinud allikaid, et kujutada ette, missugune oli Menoni kuvand. Selleks tulebki teateid ajaloolisest isikust arvesse võtta. Peamine allikas on [[Xenophon]] (''[[Anabasis]]'' II, eriti 6, 21–29). [[Plutarchos]]e (Artaxerxese elulugu, 18) ja [[Photios]]e (''Bibliotheca'', cod. LXII, Bekker 43b–44a) kaudu jõuavad meieni [[Artaxerxes II]] arsti [[Ktesias]]e, mõnede Aasias Menoniga toimunud sündmuste pealtnägija tunnistused. Kolmas allikas, [[Diodoros]], järgis nähtavasti ([[Ephoros]]t), kes toetus nähtavasti Xenophonile ja Ktesiasele. Menoni iseloomu asjas on allikad ühel meelel, lahkarvamused puudutavad tema surma asjaolusid. Xenophon vastandab teda väejuht [[Klearchos]]ele, kes oli väljapaistev sõjamees, sõjaarmastaja, karm ja kare, suutis käskida, kuid ei kaldunud alluma, tark, kuid otsustaval hetkel mitte piisavalt kaval, ja väejuht [[Proxenos]]ele, kes oli [[Gorgias]]e õpilane, poliitiliselt auahne, soovis valitseda ja käskida, kuid see ei tulnud hästi välja, oli õiglane ja õilis. Mõlemad jäävad kaugelt alla [[Kyros II|Kyros]]ele, kuid on kaugelt üle Menonist, kes allutas kõik rikkuse kogumisele, rikkudes teadlikult käitumisnorme, oli reetlik ning täiesti kindel, et suudab asjad oma kasuks pöörata. Platoni kaasaegsed pidasid Menonit väga paheliseks. Ja Xenophon näidab meile teda väga andekana.<ref>Klein 1965:35–37.</ref>
Traditsioon, mis pärineb nähtavasti [[Herodikos]]elt, räägib Platoni ja Xenophoni vahelisest kiivusest<ref>[[Ingemar Düring]]. ''Herodicus the Cratetean: A Study in Anti-Platonic Tradition'', 1941.</ref>. Ühena näidetest mainitakse, et Xenophon on Menoni vastu vaenulik, Platon aga kiidab teda. See ei pea paika:
78 c4 – d3 ja 86 d6–7 annavad hinnangu, mis Xenophoni omast ei erine.<ref>Klein 1965:37.</ref>
Selleks et aru saada, kes on Menon dialoogi tegelasena ja millist osa etendab meie eelarvamus temast, tuleb näidendit täpselt jälgida. See, kes Menon dialoogis on, võib olla dialoogi mõistmisel keskne küsimus. Mitte juhuslikult ei küsi Sokrates dialoogi alguses: "Või kas sulle tundub võimalik, et keegi, kes ei tea üldse, kes Menon on, teab, kas ta on ilus või rikas või kas ta on õilis või vastupidi?" (71b4–7)<ref>Klein 1965:37–38.</ref>
===70a1–4: järsk algus, Menoni küsimus vooruse õpetatavusest===
|
