Elmar Ilus: erinevus redaktsioonide vahel

Alustas 1911. aastal õpinguid [[Pärnu gümnaasium]]is, kuid tulenevalt [[Esimene maailmasõda|maailmasõjast]] lõpetas hoopis Polangeni gümnaasiumi, mis oli evakueeritud [[Stavropol]]i linna Lõuna-Venemaal.<ref name="Vaher">Linda Vaher: "Professor Elmar Ilusat meenutades" Pärnu Postimees, 10. august 1993</ref>

Aastatel 1931 ja 1932 oli Ilus stipendiaadina [[Leipzig]]is ja [[Pariis]]is. 1939. aastal kaitses ta doktoriväitekirja, mille teemaks oli "Piiratud asjaõigused omale asjale". 1934. aastal toimetas ja andis Elmar Ilus koos [[Karl Ferdinand Karlson]]i ja [[Johannes Voldemar Veski]]ga välja "Õigusteaduse sõnastiku", mis ilmus [[Akadeemiline Kooperatiiv|Akadeemilise Kooperatiivi]] kirjastuses ja milles autorid lõid eesti õiguskeele.

Aastatel 1937-194040 kuulus Ilus Eesti Rahvuslaste Klubisse.

Okupatsioonide ajal jäi Elmar Ilus Tartusse ning sõjajärgselt olevatoli ta olnud ainuke [[Rooma õigus]]e professor [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Ta andis peamiselt kahte üldkursust, milleks olid Rooma õigus ja [[tsiviilõigus]]e üldosa, ja kahte erikursust, vastavalt siis transpordiõigus ja välisriikide tsiviil- ja kaubandusõigus.<ref name="Vaher"/> 1950. aastal vallandati professorid Elmar Ilus ja [[Leo Leesment]] seoses alanud "nõiajahiga" ülikoolist. 1962. aastal vallandati "mässav professor" poliitilistel põhjustel uuesti.