Oandu lade: erinevus redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
 
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk. Lade on oma nime saanud [[Oandu jõgi|Oandu jõelt]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>
 
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] [[Tõrremäe kihistik]], [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] [[Saku kihistik]], [[Lukštai kihistik]] ja [[Mosseni kihistu]] [[Plunge kihistik]] ning [[Žarėnai kihistik]]. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks [[Dysna kihistu|Dysna]] ja [[DrūkšiaiDūkštase kihistu]]d,<ref>Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.</ref> [[Nemunase madalik]]ul veel [[Alvitase kihistu|Alvitase]] ja [[Šakiai kihistu]]d.<ref>LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 31</ref>
 
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea neem]]e lähedalt ja [[Kuremäe]] lähedale, läbides [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]].<ref name="EE"/> Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Lade on siiski enamasti õhuke ja sageli esindab seda üksnes Tõrremäe kihistik.<ref>[http://geoloogia.info/text.html Geology and Mineral Resources of Estonia. Oandu stage] Linda Hints&Tõnu Meidla</ref>
48 135

muudatust