Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
89. rida:
Liitumisega lootsid mõõgavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada – mõjukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] juures [[Riia piiskopkond|Riia piiskopiga]] konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest üle saada. Mõõgavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid värvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid [[Preisimaa]]le minekut. Ühinemist taotleti juba 1230.–1231. aastal.<ref name="r9KPK" />
== Ordu struktuur Vana-Liivimaal ==▼
[[Pilt:LivoniaKnight.jpg|pisi|Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi]]▼
Mõõgavendade ordu liikmeskond koosnes vendadest – ''fratres''. Peale tavaliste vendade olid ordul veel vaimulikud vennad – [[preester|preestrid]]. Ordu kõrgem esindaja ja juht oli [[ordumeister]]. Tähtsamate küsimuste otsustajaks oli ordu [[kapiitel]], millest võtsid osa ka kõik orduvennad. Hiljem kogunesid otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid [[üldkapiitel|üldkapiitli]].▼
[[1228]]. aastal sai ordu enda valdusse Põhja-Eesti alad. Maa-alad jaotati [[foogtkond]]adesse, mille eesotsas oli ''advocatus ordinis'', foogt. Foogti asukohaks oli tavaliselt senised linnad, mida hiljem hakati ümber ehitama kivi[[loss]]ideks.▼
===Liikmeskond===
Saksa ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjõu arvelt ning ordu ridadesse ei võetud kohalike [[Vana-Liivimaa]] [[vasall]]isuguvõsade ega [[linnakodanik]]e poegi<ref name="96b2W" />.▼
[[Pilt:Deutscher Orden 1260.png|pisi|280px|Saksa ordu valdused [[Preisimaa]]l ja pärast [[Liivi ordu]] liitumist [[1237]]. aastal ordu valdused [[Kuramaa]]l ja Vana-Liivimaal. Joonisel on märgitud viirutatult [[1260]]. aastal vastupanupiirkonnad Preisimaal ja [[Žemaitija]]s]]▼
1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat<ref name="3CFgu" />, [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga.▼
Mõõgavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks [[Mõõgavendade ordu meister|ordumeistrit]]:{{lisa viide}}
98. rida ⟶ 109. rida:
*[[Rutger (maamarssal)|Rutger]] (1211–1236)
=== Valdused ===
▲== Ordu struktuur Vana-Liivimaal ==
[[Liivi ordu]]l asus Eesti alal 9 foogtkonda, mille juhtideks olid [[foogt|ordufoogtid]]. Eesti ala ordufoogtidest oli tähtsaim [[Järva foogt]], kes kuulus ka [[Liivi ordu]] määratud [[maaisand]]a – [[ordumeister|ordumeistri]] lähimasse nõukokku.▼
▲[[Pilt:LivoniaKnight.jpg|pisi|Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi]]
▲Mõõgavendade ordu liikmeskond koosnes vendadest – ''fratres''. Peale tavaliste vendade olid ordul veel vaimulikud vennad – [[preester|preestrid]]. Ordu kõrgem esindaja ja juht oli [[ordumeister]]. Tähtsamate küsimuste otsustajaks oli ordu [[kapiitel]], millest võtsid osa ka kõik orduvennad. Hiljem kogunesid otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid [[üldkapiitel|üldkapiitli]].
▲[[1228]]. aastal sai ordu enda valdusse Põhja-Eesti alad. Maa-alad jaotati [[foogtkond]]adesse, mille eesotsas oli ''advocatus ordinis'', foogt. Foogti asukohaks oli tavaliselt senised linnad, mida hiljem hakati ümber ehitama kivi[[loss]]ideks.
*[[Karksi foogtkond]] (liideti [[1534]] ordumeistri valdustega)
*[[Pöide foogtkond]] (eksisteeris 14. sajandi keskel, hiljem asendati Maasilinna foogtkonnaga)
*[[Maasilinna foogtkond]] (loodi umbes 1345; likvideeriti lõplikult 1570. aastatel)
*[[Narva foogtkond]] (loodi 1347, likvideeriti 1558)
*[[Järva foogtkond]] (loodi hiljemalt 1234, likvideeriti 1562)
*[[Põltsamaa foogtkond]] (liidetud [[Viljandi komtuurkond|Viljandi]] [[komtuurkond|komtuurkonnaga]] [[1480]])
*[[Toolse foogtkond]] (asutatud [[1471]], likvideeriti 1558)
*[[Vasknarva foogtkond]] (loodi 1349, likvideeriti 1558)
*[[Rakvere foogtkond]] (loodi umbes 1346, likvideeriti 1561)
▲Eesti ala ordufoogtidest oli tähtsaim [[Järva foogt]], kes kuulus ka [[Liivi ordu]] määratud [[maaisand]]a – [[ordumeister|ordumeistri]] lähimasse nõukokku.
Hiljem moodustati 6 [[komtuurkond|
*[[Viljandi komtuurkond]] (loodi hiljemalt 1234. aastal, likvideeriti 1560)
*[[Tallinna komtuurkond]] (1227–1238; taasloodi 1346 & likvideeriti 1561)
*[[Pärnu komtuurkond]] (loodi ilmselt 1265, likvideeriti 1562)
*[[Kursi komtuurkond]] (loodi hiljemalt 1343, likvideeriti ilmselt 1558)
*[[Lihula komtuurkond]] (loodi kas 1230. või 1240. aastatel, 1470. aastatel liideti Pärnu komtuurkonnaga)
*[[Paide komtuurkond]] (loodi 14. sajandi esimesel poolel, liideti sajandi keskpaiku [[Järva foogtkond|Järva foogtkonnaga]].)
▲Saksa ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjõu arvelt ning ordu ridadesse ei võetud kohalike [[Vana-Liivimaa]] [[vasall]]isuguvõsade ega [[linnakodanik]]e poegi<ref name="96b2W" />.
▲[[Pilt:Deutscher Orden 1260.png|pisi|280px|Saksa ordu valdused [[Preisimaa]]l ja pärast [[Liivi ordu]] liitumist [[1237]]. aastal ordu valdused [[Kuramaa]]l ja Vana-Liivimaal. Joonisel on märgitud viirutatult [[1260]]. aastal vastupanupiirkonnad Preisimaal ja [[Žemaitija]]s]]
▲1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat<ref name="3CFgu" />, [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga.
==Viited==
| |||