Redaktsioon: 6. august 2019, kell 20:28 redigeeri Ercé (arutelu \| kaastöö) 339 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. august 2019, kell 22:39 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See Artikkel\|\|Perekonna\|Rukis (perekond)\|Maali\|Rukis (Šiškin)}} {{Taksonitabel \| nimi = Rukis 24. rida ⟶ 23. rida: [[File:Secale cereale MHNT.BOT.2015.2.40.jpg\|thumb\|''Secale cereale'']] '''Rukis''' (botaaniline nimetus '''harilik rukis'''; ladinakeelne teaduslik nimetus ''Secale cereale'') on [[kõrrelised\|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]]a kuuluv [[kultuurtaim]], [[viljataim]]. [[Pilt: Jaanipäeval õitseb rukis.jpg\|pisi\|Rukki pähikud tolmukatega.]]▼ Kasvatatakse ~~[[talirukis]]t~~talirukist, mis talvitub [[oras]]ena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata.<ref name="leibur" />▼ [[Rukkijahu]]st valmistatakse [[rukkileib]]a, aga ka näiteks [[näkileib]]a. Sellest aetakse [[viski]]t ja vähemal määral [[viin (jook)\|viina]]. Eesti aastatarbimine on umbes 35 tuhat tonni rukist.<ref name="tanavune" /> ==Ajalugu== Looduslikult esines rukis [[Edela-Aasia]]s [[nisu]]põldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis [[Pronksiaeg\|pronksiajal]] (1800–1500 eKr) [[Euroopa]]sse, kus ta jahedamas [[kliima]]s ja kehvemal [[Muld\|mullal]] arenes omaette kultuurteraviljaks.<ref name="hagar" /> Ehkki [[Vana-Rooma\|Rooma]] ajal kasvatati rukist [[Rein]]i ja [[Doonau]] ääres ning [[Briti saared\|Briti saartel]], ei pidanud [[Plinius Vanem]] sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse [[Speltanisu\|speltajahu]], "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". 31. rida ⟶ 36. rida: Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.–16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes [[rehielamu]]tes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel.<ref name="leibur" /> Alates [[17. sajand]]ist aeti Eesti rukkist [[mõis]]ates [[viin]]a Vene turu jaoks kuni riikliku viina[[monopol]]i kehtestamiseni 19.–20. sajandi vahetusel. [[19. sajand]]il, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid ([[ristik]] ja [[kartul]]) ning [[mitmeväljasüsteem]], kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile.<ref name="leibur" /> Eesti tuntuim rukkiaretaja oli [[Sangaste mõis]]a omanik krahv [[Friedrich Georg Magnus von Berg]]. [[1939]] ostis [[Eesti Sordiparanduse Selts]] krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut\|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist [[Kanada]]s, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.<ref name="loss" /> Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt.▼ == Botaanilised tunnused == ▲[[Pilt: Jaanipäeval õitseb rukis.jpg\|pisi\|Rukki pähikud tolmukatega.]] [[Narmasjuurestik]] areneb 4–8 [[idujuur]]est. [[Kõrs]] on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110–200 cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja [[kõrvakesed]]. [[Õisik]]ul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised [[pähik]]ud, mille alusel paiknevad 2 liblet. [[Õis\|Õiel]] on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas\|tolmukat]] ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised [[teris]]ed.<ref name="pikk2" /> ~~==Rukkikasvatus==~~ [[Pilt:Ear of rye.jpg\|pisi\|Rukkipõld]]▼ ▲Kasvatatakse [[talirukis]]t, mis talvitub [[oras]]ena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata.<ref name="leibur" /> Eestis kasvatatakse järgmisi talirukki [[sort]]e: '[[Elvi (rukkisort)\|Elvi]]', '[[Sangaste (rukkisort)\|Sangaste]]' ja '[[Vambo (rukkisort)\|Vambo]]'.<ref name="etki.ee">https://www.etki.ee/index.php/seemned/sordid#talirukis (vaadatud 25.04.2019)</ref>▼ ~~{{Vaata\| Talirukis}}~~ Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg.<ref name="SA" />▼ ▲Eesti tuntuim rukkiaretaja oli [[Sangaste mõis]]a omanik krahv [[Friedrich Georg Magnus von Berg]]. [[1939]] ostis [[Eesti Sordiparanduse Selts]] krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut\|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist [[Kanada]]s, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.<ref name="loss" /> Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. ~~Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt.<ref name="zrHoQ" />~~ ==Kasutamine== [[Pilt:Rugbrød Rye-bread.JPG\|pisi\|Kodustes tingimustes valmistatud rukkileib]]▼ Rukist tarvitatakse eelkõige [[Leib\|leivajahu]] toorainena. Tänapäeval on [[Rukkileib\|rukkijahust leib]] põhiline teraviljatoit [[Põhja-Euroopa]]s ja [[Venemaa]]l.<ref name="hagar" /> Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka [[näkileib]]a, samuti aetakse sellest [[viski]]t ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava [[põhk\|põhu]] ja [[õlgkatus\|katuseõlgede]] allikas. 62. rida ⟶ 57. rida: ==== Rukkileiva toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==== ▲[[Pilt:Rugbrød Rye-bread.JPG\|pisi\|Kodustes tingimustes valmistatud rukkileib]] {\| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" \|+[[Toitained]]<ref name="toit" /> 261. rida ⟶ 255. rida: {{puhasta}} == ~~Rukis maailmas~~Rukkikasvatus == === Maailmas === [[Pilt:RyeYield.png\|pisi\|left\|Rukkitoodang maailmas.]] {\| class="wikitable" align=right style="font-size: 87%;" 319. rida ⟶ 314. rida: 2012. aastal toodeti maailmas kokku 14,6 miljonit tonni rukist ning rukkipõldude kogupindala oli 5,33 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao" /> === Eestis === ▲[[Pilt:Ear of rye.jpg\|pisi\|Rukkipõld]] ▲Eestis kasvatatakse järgmisi talirukki [[sort]]e: '[[Elvi (rukkisort)\|Elvi]]', '[[Sangaste (rukkisort)\|Sangaste]]' ja '[[Vambo (rukkisort)\|Vambo]]'.<ref name="etki.ee">https://www.etki.ee/index.php/seemned/sordid#talirukis (vaadatud 25.04.2019)</ref> ▲~~Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud.~~ 2005/2006 kasvatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg.<ref name="SA" /> Eestis toodeti 2008. aastal 65 600 tonni rukist, 2009. aastal 39 100 tonni, 2010. aastal 30 200 tonni ja 2011. aastal 30 900 tonni.<ref name="eMW39" /> 2018. aastal oli rukki kasvupinda ligi 11 tuhat hektarit ja 2019. aastal umbes 29 tuhat hektarit. 2018. aastal saadi Eesti põldudelt 29 511 tonni rukist.<ref name="tanavune" /> Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt.<ref name="zrHoQ" /> 2016 koristati hektarilt 2616 kg, 2017. aastal 3932 kg ja 2018. aastal 2719 kg rukist.<ref name="tanavune">[https://www.err.ee/972431/tanavune-rukkisaak-katab-eestlaste-rukki-tarbimise "Tänavune rukkisaak katab eestlaste rukki tarbimise"] ERR, 22. august 2019</ref> == Vaata ka == [[Eesti Rukki Selts]] [[~~rukkiuss~~Rukkiuss]] == Viited ==

Rukis: erinevus redaktsioonide vahel